Eesti koolid vajavad selgeid reegleid tehisintellekti kasutamiseks

Märtsist maini 2026 toimunud arutelude käigus 950 Eesti gümnasistiga selgus, et õpilased ootavad koolidelt ühtset lähenemist tehisintellekti rakendamisele. Segadus keeldude ja lubatavuse osas pärsib õpilaste hinnangul õppeprotsessi ja tekitab ebakindlust.

Märtsist maini 2026 väldanud arutelude seeria raames kohtusid 950 gümnasisti 18 Eesti koolis, et analüüsida tehisintellekti rolli hariduses. Mihkel Mariuš Jezierski eestvedamisel toimunud "maailmakohviku" formaadis üritustel selgus, et õpilased ootavad koolidelt selgeid kokkuleppeid tehisintellekti kasutamise osas.

Ebaselgus tekitab õpilastes segadust

Praegune olukord, kus iga õpetaja kehtestab oma reeglid, tekitab noortes õiglustunde puudumist. Mõni õpetaja keelab tehnoloogia kasutamise täielikult, samas kui teine julgustab seda aktiivselt. Õpilasi häirib eriti vastuolu, kus õpetaja koostab materjale tehisintellekti abil, kuid õpilastel on sama tööriista kasutamine keelatud.

Hinnangute kohaselt on vaid 21 protsenti õpilastest veendunud, et tehisintellekti loodud sisu on täielikult nende enda panus. See tekitab raskusi hindamisel: kui õpetajal on keeruline eristada õpilase iseseisvat tööd masina abist, kaotab hinde usaldusväärsus ja tähenduse. Noored soovivad selgeid juhiseid selle kohta, kuidas tehisintellekti panust töös viidata ja kuidas seda loovust pärssimata rakendada.

Sotsiaalne isolatsioon ja vaimne tervis

Uuring tõi esile, et umbes kolmandik gümnasistidest pöördub vaimse pinge või vigade kartuse korral esimesena tehisintellekti poole, mitte inimliku kontakti. Eriti märgatav on see tendents nende seas, kellel on raskusi sotsiaalsete suhetega või vaimse tervisega.

Noored rõhutavad, et tehisintellekt ei tohiks asendada inimsuhtlust ega kooli kui kogukonna rolli. TI-hüpe programmi üheks eesmärgiks järgmisel õppeaastal ongi aidata koolidel välja töötada ühised kokkulepped, mis tasakaalustaksid tehnoloogia kasutamist ja inimestevahelist koostööd. Õpilased soovivad, et koolis õpetataks enam ka algoritmitundlikkust ja meediapädevust, et tulla toime kiiresti muutuva infokeskkonnaga.