Eesti koolid vaevlevad eripedagoogide ja tugispetsialistide põuas

Kuigi huvi eripedagoogika õppimise vastu on kasvanud, ei suuda ülikoolid koolide vajadustega sammu pidada, jättes paljud asutused spetsialistideta. Puudujääkide tõttu palkavad koolid sageli nõutava kvalifikatsioonita töötajaid või peavad tegema pingutusi uute tegijate leidmiseks.

Eesti üldhariduskoolides ja lasteaedades valitseb jätkuvalt terav tugispetsialistide puudus, mis sunnib haridusasutusi pikkadesse värbamisprotsessidesse ja kompromissidele kvalifikatsiooninõuetes. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et kuigi eripedagoogika on sisseastujate seas populaarne, ei vasta lõpetajate arv süsteemi kasvavale vajadusele.

Tallinna Ülikooli kaasava hariduse ja eripedagoogika dotsent Tiiu Tammemäe kinnitas, et ülikool koolitab spetsialiste vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi rahastusotsustele. Huvi õpingute vastu on siiski märkimisväärne: bakalaureuse sessioonõppesse kandideeris hiljuti üle 15 inimese ühele kohale. "Asutused paluvad mul tudengite listidesse panna teateid, et tulge meie kooli. Neid värvatakse praktikate ajal juba väga paljudesse kohtadesse," sõnas Tammemäe, lisades, et paljud tudengid töötavad oma erialal juba õpingute ajal.

Koolide pingutused töötajate leidmisel

Koolijuhtidele on spetsialistide leidmine oluline väljakutse. Tallinna Laagna lasteaed-põhikooli direktor Andres Anton tõdes, et asutused peavad nüüd tegema tihedat värbamistööd. "Lihtsalt koolide seas tekitatakse töötasu küsimus, et nagu ärid ostavad üksteiselt üle," nentis Anton. Tema juhitavas koolis on eripedagoogi, logopeedi ja koolipsühholoogi otsimine kestnud juba üle aasta. Olukorda raskendab ka asjaolu, et logopeedide väljaõpe on Eestis piiratud, mis tähendab, et kandidaatide valik on napp.

Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna juhataja Jürgen Rakaselg tõi välja, et tugispetsialistide puuduse tõttu on koolid sunnitud võtma tööle inimesi, kes ei vasta täielikult kvalifikatsiooninõuetele. Selliseid juhtumeid esineb sõltuvalt erialast 7-12 protsenti. Kuigi Eestis töötab kokku ligikaudu 2200 tugispetsialisti, on olukord ebaühtlane.

"Me teame, et on koole, kus ei ole koolipsühholoogi näiteks üldse olnud, kuigi seadus ütleb seda, et see teenus peab olema tagatud," selgitas Rakaselg. Statistika näitab, et kõige keerulisem on olukord koolipsühholoogide ja logopeedidega, kellest viimaseid leidub vaid veidi enam kui pooltes Eesti koolides.