Eesti koolid maadlevad õpikute nappusega: riigi toetus pole kümme aastat tõusnud

Eesti koolid on hädas kulunud õppematerjalidega, sest riigi toetus õpivarale on püsinud aastaid muutumatu, samas kui õpikute hinnad on tõusnud. Haridusministeerium soovitab puudujääke kompenseerida digilahendustega, kuid koolijuhtide hinnangul ei kata see kõiki vajadusi.

Eesti koolides on paberõpikute seisukord muutunud kriitiliseks, kuna riigi eraldatav õpivaratoetus on püsinud samal tasemel üle kümne aasta. Koolid peavad toime tulema kulunud ja kohati laguneva õppekirjandusega, sest elukalliduse tõus ja kirjastamiskulude kasv on tekitanud olukorra, kus olemasoleva eelarvega uusi raamatuid piisavalt soetada ei saa.

Rahastus ei kata tegelikke vajadusi

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori Jüri Käosaar sõnul on tekkinud märgatav lõhe riigi panuse ja tegeliku vajaduse vahel. Kuigi koolid otsivad lahendusi, pole riigilt eraldatud 57 eurot õpilase kohta piisav, et osta vajalikke õppematerjale. Käosaar selgitas, et kahekohalise summaga ei ole võimalik uuendada õppevahendeid, kui arvestada ühe õpiku 20-30-eurost hinda ja suurt hulka õppeaineid igas klassikomplektis.

"Lihtsalt arvestades kui suur on õpilaskond ja kui palju on viimase kümne aasta jooksul hinnad tõusnud, samal ajal kui riigi poolt eraldatud raha on püsinud muutumatuna, siis sealt need käärid tulevad," kirjeldas Käosaar olukorda. Tema sõnul on paljud õpikud aktiivses kasutuses olnud juba kümme aastat, mis jätab paratamatult raamatutele jäljed.

Kirjastused ja digitaalsed alternatiivid

Õpikukirjastuse Studium juht Aavo Kennik tõdes, et õpikute kasutusiga on koolides oluliselt pikenenud. Kui varem vahetati raamatuid iga viie-kuue aasta tagant, siis nüüd peavad need kestma aastaid kauem. Kirjastused on püüdnud kulusid optimeerida, kuid liigne kokkuhoid paberi ja trükikvaliteedi arvelt pole lahendus, kuna õpilased ootavad kvaliteetset ja värvilist õppematerjali.

Haridusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna juhataja Haana Zuba-Reinsalu selgitas, et riigi kaheksamiljoniline õppekirjanduse toetusfond on prioriteetide seadmise küsimus. Valitsus on eelistanud suunata ressursse õpetajate palkade tõstmiseks ning seetõttu pole õpivara fondi suurendamine olnud päevakorras. Ministeerium soovitab koolidel ja omavalitsustel puudujääke leevendada e-koolikoti ja muude tasuta digitaalsete õppematerjalide abil.