Eesti kool ootab ühiskonnalt selgeid vastutuse piire

Koolijuht Rando Kuustik kutsub üles kooli ootuste koormat vähendama, rõhutades vajadust selge vastutuse ja õpetajate aja kaitsmise järele. Ta teeb ettepaneku sõlmida ühine vastutuskokkulepe, mis jagaks kohustused kooli, kodu ja riigi vahel.

Eestis algab uus kooliaasta tavapäraselt suurte ootustega, kus koolilt nõutakse korraga nii akadeemilisi teadmisi, lapse vaimset tervist kui ka sotsiaalsete oskuste arendamist. Koolijuht Rando Kuustik juhib tähelepanu, et praegune süsteem, kus õpetaja peab olema üheaegselt pedagoog, psühholoog ja bürokraat, on muutunud jätkusuutmatuks.

Kooli kui institutsiooni õlule on kuhjatud kõik ühiskonna lahendamata mured. Kui kodus tekib raskusi või sotsiaalsüsteem ei toimi, eeldatakse automaatselt, et kool peab lüngad täitma. Selline lähenemine kurnab õpetajaid, kes peavad lisaks otsesele õppetööle haldama dokumentatsiooni, lahendama konflikte ja tegelema iga õpilase individuaalsete erivajadustega. Haridussüsteem kasutab õpetajate südametunnistust kui odavat finantsmudelit, kuid see ei saa olla alus riikliku hariduse tagamiseks.

Kuustik rõhutab vajadust niinimetatud lahutuskultuuri järele. Iga uue kohustuse lisamine õppekavasse peab kaasa tooma mõne vana ja aegunud ülesande eemaldamise. Õpetaja tähelepanu on ressurss, mida ei tohi raisata administratiivsele koormusele, sest just see on peamine põhjus, miks noored spetsialistid haridussüsteemi ei sisene või kogenud õpetajad töölt lahkuvad.

Probleemiks on muutunud ka suhe kodu ja kooli vahel. Vastastikuse usalduse asemel kipuvad lapsevanemad üha sagedamini kooli otsuseid ründama, kasutades vaidluste lahendamiseks advokaate ja juriidilist survet. Selline konfliktne õhkkond ei aita kaasa lapse arengule, vaid röövib kooli personalilt motivatsiooni ja usu oma professionaalsusesse. Vaja on taas õppida eristama ebamugavustunnet tegelikust ülekohtust.

Lahendusena pakub ta välja konkreetse tegevuskava. Esiteks peab vastutus olema nimeline: tuleb paika panna, mis kuulub õpetaja, mis koolijuhi, mis kodu ja mis kohaliku omavalitsuse pärusmaale. Teiseks tuleb konfliktidele luua vahepealsed lahendusrajad, et iga lahkarvamus ei jõuaks otse kohtusaali.

Rando Kuustik teeb ettepaneku, et haridusministeerium, omavalitsused, koolijuhid ning õpetajate ja vanemate esindajad sõnastaksid ühise vastutuskokkuleppe. Ta rõhutab, et kvaliteetne haridus sünnib ka sellest, mida ühiskond õpetajalt nõudmata jätab.