Eesti kontserdikorraldajad hädas: riik keeldub piletite käibemaksu langetamisest

Eesti kontserdikorraldajad hädas: riik keeldub piletite käibemaksu langetamisest

Eesti kontserdikorraldajad seisavad silmitsi tõsiste majanduslike raskustega, mis on viinud mitme festivali ärajäämiseni. Hoolimata sektori soovist näha piletite käibemaksu langetamist 24 protsendilt üheksale, ei plaani Kultuuriministeerium maksumuudatustega edasi liikuda.

Kultuur

Eesti kontserdimaastikul valitseb sel suvel ärevus, kuna paljud korraldajad maadlevad majanduslike raskustega ning on sunnitud üritusi tühistama. Vaatamata sektori tungivale soovile näha kultuuriürituste piletite käibemaksu langetamist, jääb riik eriarvamusele ega plaani maksupoliitikas järeleandmisi teha.

Kulud suruvad korraldajaid nurka

Kontserdikorraldusega tegeleva ettevõtte Damn.Loud juht Roman Demtšenko kirjeldab olukorda kui uut normaalsust, kus isegi väljamüüdud saal ei taga tingimata kasumlikkust. Tema sõnul neelavad 24-protsendine käibemaks, viieprotsendine EAÜ tasu ning piletimüügiplatvormide vahendustasud ligikaudu 30 protsenti eelarvest. See tähendab, et paljud projektid tegutsevad pidevas miinuses, lootes vaid järgmiste sündmuste tuludele.

Viimaste kuude jooksul on mitmed festivalid, sealhulgas augustisse planeeritud EFEFEST, jäänud ära või piletid tagasi ostetud. Sarnane saatus tabas juunis Elvas toimuma pidanud Suvealguse festivali ning augusti alguseks kavandatud Samura festivali. Korraldajate hinnangul on probleemiks liiga tihe konkurents ja kõrged maksukoormused, mis muudavad kvaliteetsete rahvusvaheliste sündmuste toomise Eestisse äriliselt riskantseks.

Ministeerium eelistab otsetoetusi

Kultuuriministeerium eesotsas kultuuriminister Heidy Purga-ga on võtnud seisukoha, et käibemaksu alandamise asemel tuleks valdkonda toetada sihipäraste meetmetega. Ministeeriumi teatel on muusika- ja kontserdikorraldussektori väljakutsed mõistetavad, kuid maksupoliitika küsimused kuuluvad eelkõige rahandusministeeriumi ja valitsuse pädevusse.

Ministeerium leiab, et riik panustab jätkusuutlikkusse läbi Eesti Kultuurkapitali, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja muude loomemajanduse programmide. Music Estonia Live haru juht Silvia Käsk on aga teisel arvamusel, märkides, et käibemaksu langetamine üheksale protsendile looks korraldajatele võimaluse investeerida programmi kvaliteeti ja hoida piletihinnad publikule taskukohasemana. Käsk rõhutab, et piletitulu on vaid osa majanduslikust mõjust, sest kultuurisündmused elavdavad ka majutust, transporti ja toitlustust.

Ava rakenduses →