Eesti kohalike omavalitsuste uus rahastusmudel tekitab esimeseks aastaks eelarveauke
Eesti valmistub muutma kohalike omavalitsuste rahastussüsteemi, liigutades ligi 121 miljonit eurot sihtotstarbelistest toetustest üldisesse tulubaasi. Muudatus võib aga esimesel aastal põhjustada osade omavalitsuste eelarvete vähenemise, mistõttu vajatakse üleminekuks täiendavat rahastust.
EestiEesti regionaalministeerium valmistab ette ulatuslikku finantsreformi, millega plaanitakse viia enam kui 121 miljonit eurot sihtotstarbelistest toetustest omavalitsuste tulubaasi. Praeguse plaani kohaselt soovib riik kaotada senised piirangud, mis määravad raha kasutamise näiteks teedeehituseks, koolitoiduks või huvihariduse korraldamiseks, andes kohalikele võimudele suurema otsustusvabaduse.
Regionaalministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Hardi Alliksaar selgitas, et muudatuse eesmärk on anda linnadele ja valdadele võimalus kasutada vahendeid vastavalt kohalikele vajadustele. Ministeeriumi hinnangul tunnevad omavalitsused oma prioriteete kõige paremini.
Üleminekuperioodi riskid
Kuna uue süsteemiga muutub ka raha jaotamise valem, ähvardab reformi esimene aasta mõningaid omavalitsusi sissetulekute vähenemisega. Olukorra leevendamiseks on Eesti Linnade ja Valdade Liit teinud ettepaneku eraldada ühekordne üleminekutoetus summas 3,5 miljonit eurot, kuid praeguses riigieelarve projektis see summa veel ei kajastu.
Saue vallavanem Andres Laisk rõhutas, et tegemist on kriitilise tähtsusega summaga üleminekuperioodi kulude katteks. Tema hinnangul ei tohiks see väike summa saada takistuseks reformi elluviimisel, mis on pikemas perspektiivis vajalik.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja märkis, et kuigi vald saab oma kohustustega hakkama ka ilma täiendava toetuseta, tõstatab olukord küsimusi riigi suhtumisest omavalitsustesse. Kohalikud juhid peavad tagama koolitoidu, teedevõrgu korrashoiu ja palgamaksed, olenemata sellest, kas riiklik rahastusmudel neid kulusid piisavalt katab.
Regionaalministeerium plaanib eelnõu pärast kooskõlastamist saata valitsusele ja seejärel Riigikogule. Uus rahastussüsteem peaks jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Ava rakenduses →