Eesti kodudes leiduvat väikeelektroonikat ei tohi visata segaolmesse

Elektroonikaromu juhatuse liige rõhutab, et patareide ja akudega seadmete viskamine tavalisse prügikasti on ohtlik, kuna see põhjustab jäätmeautodes ja -jaamades tihti põlenguid. Väikeseid elektroonikaseadmeid saab mugavalt ära anda paljudes üle Eesti asuvates kauplustes.

Patareide ja akudega töötavaid seadmeid ei tohi visata segaolmejäätmete hulka, hoiatavad jäätmekäitlejad. Iga ese, mis vilgub, teeb häält või vajab voolu, peab jõudma vastavasse kogumispunkti, mitte tavalisse prügikasti.

«Kui ese töötab elektri, aku või patareiga, kui see vilgub, piiksub või liigub, ei kuulu see segaolmeprügisse,» selgitas Eesti Elektroonikaromu juhatuse liige Kaur Kuurme. See reegel laieneb ka sellistele esemetele, mida inimesed tihti elektroonikaks ei pea, nagu elektrilised tööriistad, muusikaga õnnitluskaardid või patareidel töötavad mänguasjad.

Tuleoht prügimajas

Probleemiks on eelkõige seadmete sattumine prügiveoautode tihendusmehhanismidesse või jäätmekäitlusjaamade purustitesse. Muljumisel võib aku puruneda, mis põhjustab lühise, kuumenemise ja sageli ka ohtliku põlengu. Sama risk püsib ka sorteerimisliinidel, kus seadmed võivad süttida.

Kogumisvõimalusi on Eestis mitmeid. Eesti Elektroonikaromu on koostöös Selveriga paigaldanud oranžid kogumiskastid 29 suuremasse kauplusesse üle Eesti. Lisaks on Coop kaupluste juures kokku 140 konteinerit väikeelektroonika jaoks. Vastavalt kehtivatele nõuetele peavad ka kõik üle 400-ruutmeetrise müügipinnaga kauplused tarbijatelt väikeelektroonikat tasuta vastu võtma.