Eesti kodude tuleohutus on ebaühtlane: paljud andurid on hooldamata

Uuringud näitavad, et 89% Eesti põhielukohta ondest on suitsuandur, kuid 5% kodudest puuduvad igasugused ohutusseadmed. Eriti murettekitav on olukord vingugaasianduritega, mis on olemas vaid 44% elamutes.

Eesti kodude tuleohutus on jätkuvalt ebaühtlane, jättes märkimisväärse osa elanikest võimaliku ohu korral kaitseta. Kuigi suitsuandur on paljudes kodudes tavapärane, esineb endiselt tõsiseid puudujääke nii seadmete tegelikus olemasolus kui ka nende regulaarses hoolduses.

Suitsuandur ei ole alati töökorras

Statistika kohaselt on 89% vastajatest oma põhielukohta on suitsuanduri paigaldanud. Samas tunnistas 5% vastanutest, et nende kodus ei ole mitte ühtegi tulekahjust hoiatavat seadet. Seadme olemasolu üksi ei taga aga turvalisust. Paljud paigaldatud andurid on vanad, tühjade patareidega või valesti paigutatud. Uuringust selgub, et suur hulk inimesi ei kontrolli regulaarselt oma andurite töökorda ega tea, millal seadet viimati testiti. See tähendab, et kriitilisel hetkel, näiteks öösel magades, võib andur vaikida.

Vingugaasi oht jääb märkamatuks

Veelgi kriitilisem on olukord vinguanduritega, mis on olemas vaid 44% põhielukohta ondes. Eriti ohustatud on majapidamised, kus kasutatakse tahke kütte koldeid või gaasiseadmeid, just nendes elamutes on vinguanduri olemasolu kriitilise tähtsusega. Vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu, mistõttu puudub inimesel võimalus seda ilma tehniliste abivahenditeta tuvastada. Endiselt on levinud eksiarvamus, et ohtu saab märgata enesetunde või lõhna järgi, kuid tegelikkuses on töökorras andur ainus viis vingugaasist õigeaegselt teada saada.