Eesti kodude küttesüsteemide kontrollimine aitab vältida tule- ja vingugaasiohte

Kütteperioodi alguses tasub Eestis elanikel pöörata erilist tähelepanu kütteseadmete seisukorrale, et vältida tõsiseid õnnetusi. Eksperdid soovitavad lisaks ahjude ja korstnate puhastamisele kontrollida üle ka boilerid ning tagada kodus toimivate vingugaasiandurite olemasolu.

Kütteperioodi algus on Eestis üks aasta riskantsemaid aegu, mil paljud elanikud hakkavad kütteseadmeid kasutama pärast kuudepikkust seismist. Turvafirma G4S statistika kohaselt on märkimisväärne osa hooaja alguse õnnetustest seotud just ebapiisava ettevalmistuse või hooldamata jäänud süsteemidega. Esimene kütmine ei tohiks olla test, vaid tegevus, milleks on kodu eelnevalt ohutuks muudetud.

Ahjude ja korstnate kontroll

Ahju, pliidi või kamina puhul tuleb enne tule süütamist hinnata küttekolde seisukorda. Praod seintes, lahtised vuugid või katkised tihendid võivad tähendada suitsu lekkimist eluruumidesse. Samuti peab kontrollima, et siibrid ja tahmaluugid liiguksid vabalt ning sulguksid kindlalt. Regulaarne korstna puhastamine on vältimatu, sest sinna kogunenud tahm vähendab tõmmet ja võib süttides põhjustada eluohtliku tahmapõlengu. Kui puhastamise vajadus tekitab kahtlusi, tuleb kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija, eriti korterelamute ja gaasiseadmete puhul.

Küttekolde ümbrus peab olema puhas. Põlevmaterjalid nagu paber, papp või küttepuud ei tohi asuda ahju või katla vahetus läheduses. Tuha eemaldamiseks tuleb kasutada mittepõlevast materjalist suletavat anumat, kuna tuhas võivad söed hõõguda mitu päeva pärast kütmist.

Kütteseadmete ja gaasisüsteemide hooldus

Katlakütte korral nõuab süsteem tähelepanu rõhule, ventiilidele ja paisupaagile. Rooste või niiskusjäljed seadme ümbruses on sageli märk lekkest. Radiaatorite ebaühtlane soojenemine võib viidata süsteemi kogunenud õhule, kuid enne nende õhutamist tasub veenduda, et see ei mõjuta kogu kortermaja küttesüsteemi tasakaalu.

Gaasikatelde hooldus peab jääma eranditult spetsialistidele. Ventilatsiooniavasid ei tohi kinni katta, isegi kui neist võib tulla jahedat õhku, sest põlemisprotsess vajab toimimiseks piisavalt hapnikku. Puudulik õhu juurdevool tõstab märgatavalt vingugaasi tekke riski.

Ohutus esimesel kütmisel

Esimest kütmist ei tohiks teha vahetult enne kodust lahkumist ega jätta seda ööseks järelevalveta. Kütmise ajal tuleb jälgida, et ruumi ei tungiks suitsu ega tekkiks ebatavalisi helisid või kiireid temperatuurimuutusi. Siibrit ei tohi sulgeda enne, kui söed on lõplikult kustunud, kuna liiga vara suletud siiber on üks levinumaid vingugaasi eluruumidesse lekkimise põhjuseid.

Lisaks suitsuandurile peab tahkekütte või gaasiseadmega kodus olema vingugaasiandur, mida suitsuandur ei asenda. Andureid tuleb regulaarselt testida ja nende patareisid vahetada. Kui andur annab häiret, tuleb ruumid kohe tuulutada, lülitada seade välja ning lahkuda värske õhu kätte. Terviseprobleemide nagu iivelduse või peapöörituse tekkimisel tuleb pöörduda kiirabi poole.