Eesti kodude küttehooaeg: kuidas vältida ohtlikke tulekahjusid

Jahenevate ilmade saabudes alustavad Eesti elanikud küttesüsteemide kasutamist, mis suurendab tulekahjuohtu. Eelmisel hooajal registreeriti riigis 78 tahkeküttesüsteemidega seotud tulekahju ja 119 ohtlikku korstnapõlengut.

Jahenevate ilmade saabudes on Eesti kodudes alanud kütteperiood. Päästeameti andmetel toimus eelmisel küttehooajal 78 tahkeküttesüsteemidega seotud tulekahju ning lisaks tuvastati 119 korral korstnates tahmapõlenguid. Enamik neist õnnetustest on ennetatavad korrapärase hoolduse ja ohutusnõuete täitmisega.

Küttesüsteemide hooldusnõuded

Tahm ja pigi korstnas on üks peamisi tulekahjude allikaid. Kogunemist soodustab liiga harv puhastamine, niiske küttepuu kasutamine või ebaõige kütmine. Korter- ja ridaelamutes ning paarismajades peab küttesüsteemi vähemalt kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija. Eramute omanikud võivad küttesüsteemi ise puhastada, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab selle üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.

Küttesüsteemide portaalist leiab maakondade kaupa kontaktandmeid korstnapühkijate ja pottseppade leidmiseks. Lisaks puhastamisele tuleb kontrollida ahjude, pliitide ja kaminate seisukorda. Pragunenud kivid ja lagunenud vuugid võivad põhjustada tuleohtlike materjalide süttimist või suitsugaaside levimist eluruumidesse. Kahjustuste märkamisel tuleb kütteseadme kasutamine peatada ja lasta see spetsialistil üle vaadata.

Ohutu kütmise reeglid

Kütmiseks tohib kasutada ainult kuivi puid. Märg puit tekitab põlemisel rohkem tahma ja pigi, mis suurendab korstnapõlengu riski. Ahju või pliidi süütamiseks ei tohi kasutada bensiini, süütevedelikke ega muid põlevvedelikke ning koldes on prügi, sealhulgas plastiku ja pakendite põletamine keelatud. Prügi põletamine kahjustab kütteseadet ja tekitab ohtlikke heitmeid.

Kütmisel tuleks vältida ülekütmist, eriti kui kütteseade on pikalt seisnud. Ahi tuleb soojendada järk-järgult, vältides korraga liiga suure puidukoguse ladumist. Samuti peab hoidma piisavat distantsi kütteseadme ja mööbli, riiete või küttepuude vahel. Tuhka tohib eemaldada alles pärast täielikku jahtumist ning seda tuleb säilitada mittepõlevast materjalist kaanega anumas eemal hoonetest.

Andurite tähtsus

Igas kodus peab olema töökorras suitsuandur, mille patarei seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida. Lisaks on oluline paigaldada vingugaasiandur kõikidesse ruumidesse, kus asub kütteseade. Vingugaas on värvitu ja lõhnatu ning selle tuvastamine ilma andurita on võimatu. Mürgistuse sümptomid, nagu peavalu ja iiveldus, võivad kiiresti muutuda eluohtlikuks.