Eesti kodanik Artur Kirmjõe on Venemaal vangistuses, FSB süüdistab teda sõjaplaanides

Endine Scoutspataljoni parameedik Artur Kirmjõe viibib Venemaal Vladimiri oblastis vahi all, kus teda süüdistatakse kavatsuses liituda Ukraina relvajõududega. Lähedased peavad süüdistusi alusetuks ning on pöördunud olukorra lahendamiseks ametiasutuste poole.

Artur Kirmjõe, 30-aastane Eesti kodanik ja endine kaitseväelane, viibib praegu Venemaal Vladimiri oblastis vangistuses. Föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) süüdistab teda kavatsuses liituda Ukraina relvajõududega palgasõdurina, mida mehe lähedased nimetavad väljamõeldiseks ja sunnitud propagandaks.

Kirmjõe sattus Vene võimude huviorbiiti pärast korduvaid reise Venemaale, kus ta külastas oma abikaasat. Paari suhe sai alguse Eestis, kuid naine ei saanud siin rahvusvahelist kaitset. Pärast seda, kui Tallinna halduskohus jättis jõusse otsuse keelata naisel Eestisse sisenemine, hakkas Kirmjõe ise regulaarselt üle piiri käima, hoolimata pingelisest geopoliitilisest olukorrast.

Vangistus ja sundülestunnistus

Venemaa võimud avaldasid tänavu juunis video, kus Kirmjõe justkui tunnistab soovi sõdida Ukraina poolel. Perekonnaliikmed on aga veendunud, et tegemist on lavastusega. Vend Jüri Kirmjõe kinnitas, et Artur luges ette talle peale surutud teksti, kuna reaalne soov olnuks naisega koos elada, mitte osaleda sõjategevuses. Mees oli varem teeninud Scoutspataljonis parameedikuna.

Ebaõnnestunud asüülitaotlus

Probleemide ahel sai alguse 2022. aasta kevadel, kui Kirmjõe tuttavad taotlesid Eestis rahvusvahelist kaitset, viidates poliitilisele tagakiusamisele Venemaal. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) leidis pärast kontrollimist, et alust kaitse andmiseks pole. Vaidlustused kohtus, kuni riigikohtuni välja, jäid tulemusteta. 2023. aasta novembris kehtestati naisele kolmeaastane sissesõidukeeld.

Kirmjõe perekond on palunud Eesti välisministeeriumi abi, et kaasata rahvusvahelisi partnereid mehe vabastamiseks. Ema Inga Allikas jälgib olukorra arengut. Indrek Aru PPA piirivalvebüroost möönis tagantjärele, et nende varasemad sõnastused menetluses võisid jätta mulje, justkui poleks Venemaale reisimine ohtlik, kuid kinnitas, et «Pigem oli tegemist ebaõnnestunud sõnavalikuga.»