Eesti kliima soojenemine on seotud globaalse temperatuuri tõusuga

Tartu Ülikooli teadlaste uus uuring ajakirjas Boreal Environment Research näitab, et iga globaalse soojenemise kraadi kohta tõuseb Eesti õhutemperatuur 1,5 kraadi. Analüüs osutab eriti tuntavatele muutustele talvekuudel ja hoiatab põllumajandust ootavate raskuste eest.

Tartu Ülikooli teadlaste värske analüüs osutab, et Eesti kliima on seotud globaalse soojenemise trendidega. Uuring, mis avaldati teadusajakirjas Boreal Environment Research, seob kohalikud ilmastikumuutused otse globaalse temperatuuri tõusuga, käsitledes kohalikke ilmastikuolude muutusi.

Uuringu juhtivautor, atmosfääri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson selgitas, et töös kasutati 31 erinevat üleilmset kliimamudelit. Tulemused näitavad, et iga globaalse soojenemise kraadi kohta kerkib Eesti aasta keskmine temperatuur 1,5 kraadi. Talvised muutused on seejuures tuntavamad kui suvised.

Talvede ja põllumajanduse muutused

Iga globaalse lisakraadi puhul tõuseb Eesti talvine keskmine õhutemperatuur 1,9 kraadi, samas kui suvine temperatuur kerkib 1,3 kraadi. See tähendab pakasepäevade arvu vähenemist 13 protsendi võrra. Jakobsoni sõnul on teadlaste prognoosid talispordi osas siiski ettevaatlikud, kuna temperatuuri tõus ei taga lume olemasolu. «See, et meil oli siin pikk sulavaba aeg, saab aga suusatajatele pigem helgeks mälestuseks,» nentis ta.

Põllumajanduses ootavad ees proosalisemad väljakutsed. Sademete hulk kasvab iga kraadi kohta 31 millimeetrit ehk 4,6 protsenti, kuid vihmad muutuvad intensiivsemaks. Lühikese ajaga maha sadav vesi ei jõua maapinda imbuda, voolates kraavidesse ja põhjustades põldudele hoopis liigniiskust.

Tuulte ja looduslike murdepunktide ebakindlus

Prognoosid tormide ja tuulekiiruse osas jäävad endiselt ebakindlaks, kuna Eesti ilma kujundavad üheaegselt nii Atlandi tsüklonid kui ka idapoolsed kõrgrõhualad. Mõned kliimamudelid viitavad tuulekiiruse kasvule, teised aga vähenemisele, mistõttu puudub teadlastel kindlus tormisuse suurenemise kohta.

Jakobson rõhutas, et mudelid ei arvesta võimalike järskude looduslike murdepunktidega, nagu Siberi igikeltsa sulamine või Golfi hoovuse muutumine. Sellised sündmused võivad vabanenud kasvuhoonegaaside tõttu tekitada ootamatuid muutusi kliimasüsteemis, mida praeguste prognoosidega pole võimalik ette näha.