Eesti Kirjastuste Liit: raamatukogude rahastus on riigikaitsega võrdse tähtsusega

Eesti Kirjastuste Liit kritiseerib Kultuuriministeeriumi otsust vähendada rahvaraamatukogudele eraldatavaid teavikute toetusi 100 000 euro võrra. Kirjastajad hoiatavad, et kärped pärsivad noorte lugemisharjumusi ja ohustavad emakeelse kultuuriruumi kestmist.

Eesti Kirjastuste Liit on avaldanud terava protesti Kultuuriministeeriumi otsuse vastu vähendada rahvaraamatukogudele raamatute soetamiseks mõeldud toetust 100 000 euro võrra. Kirjastajate sõnul on see kärbe lühinägelik, arvestades raamatute kallinemist ja väikeste tiraažide tekitatud hinnasurvet, mis piirab otseselt raamatukogude võimekust uut kirjandust lugejateni tuua.

Liit rõhutab, et raamatukogud ei ole vaid raamatute laenutuspunktid, vaid vaimse heaolu ja hariduse olulised tugisambad. Kirjastajate hinnangul on raamatukogude käekäik ja emakeelse kirjanduse kättesaadavus küsimus, mis nõuab riigilt sama suurt tähelepanu kui riigikaitse. „Kui meil ei ole emakeelset kultuuri, siis mida me õieti kaitseme?“ küsivad kirjastajad oma avalikus pöördumises.

Lugemisharjumuste langus on murettekitav

Kirjastuste liit toob esile uuringu „Eestlane loeb 2025“ tulemused, mille üks koostaja on sotsioloog Marju Lauristin. Need andmed näitavad süvenevat põlvkondlikku lõhet: kui 50-60-aastaste seas on aktiivseid ja mitmekülgseid lugejaid 22 protsenti, siis 15-24-aastaste noorte seas on see näitaja vaid 11 protsenti. Kuna paljudel juhtudel sõltub noorte raamatuhuvi kodusest taustast, on avalik raamatukogu ainus võimalus tasakaalustada sotsiaalset ebavõrdsust.

Raamatukogud pakuvad tasuta ja eakohast lugemisvara lastele, kelle peredel puudub võimalus raamatuid osta või kelle kodune raamaturiiul on napp. Kirjastajate sõnul on ligipääs emakeelsele kirjandusele kriitiline eesti keele säilimiseks. Nad kutsuvad riiki ja kohalikke omavalitsusi üles mõistma, et kärped raamatukogudes viivad vältimatult kultuurilise isolatsiooni ja vaesumiseni.