Eesti kirjandusteadlase Heino Puhvli 100. sünniaastapäev

Täna möödub 100 aastat eesti kirjandusteadlase ja kauaaegse Tartu kirjanduselu juhtfiguuri Heino Puhvli sünnist. Tema kultuuripärand hõlmab eelkõige Anton Hansen Tammsaare kogutud teoste väljaandmist ning mahukat eesti kirjanike leksikoni.

Täna, 26. septembril 2026, möödub 100 aastat Eesti kirjandusteadlase ja kauaaegse Tartu kirjanduselu juhtfiguuri Heino Puhvli sünnist. 2001. aastal lahkunud uurija jättis sügava jälje eesti kultuurilukku eelkõige Anton Hansen Tammsaare loomingu süstematiseerijana.

Kirjandusringkondades «Pühvli» hüüdnime kandnud mees oli tuntud oma harukordse töökuse ja sihikindluse poolest. See nimi peegeldas kolleegide hinnangul täpselt tema natuuris peitunud visadust, kuigi kohati võis ta olla ka jäärapäine ja kompromissitu.

Puhvli üheks peamiseks elutööks jäi A. H. Tammsaare kogutud teoste 18-köitelise väljaande koostamine, mis ilmus aastatel 1978-1993. Tema panus sellesse mahukasse projekti oli määrav, ulatudes toimetamisest kuni järelsõnade kirjutamiseni. Vaatamata tema ratsionalistlikule ja kohati kinnisele hoiakule, mida kirjeldati kui halli kardinali kuvandit, oli ta kitsamas seltskonnas vähem tuntud.

Tema karjäär algas keerulisel ajal. 1950. aastate alguse stalinismi õhkkonnas avaldas ta ideoloogiliselt laetud kriitikat, rünnates tollal näiteks Friedebert Tuglast. Siiski vabanes ta nendest dogmadest kiiresti. 1958. aastal kirjutas ta juba tunnustavalt Marie Underi luulest, märkides toona, et tegemist on äärmiselt rikkaliku omapäraga luuletalendiga.

Tema viimaseks suureks ettevõtmiseks jäi 2000. aastal ilmunud «Eesti kirjanike leksikon», mille ta koostas koos Oskar Kruusiga. Teos on vaatamata hilisemale kriitikale konservatiivsuse kohta püsinud ligi veerand sajandit asendamatu teatmeteosena. Kuigi Puhvli maailmavaade jäi klassikaliseks ja mõneti ajale jalgu jäänud, on tema panus eesti kirjandusloo dokumenteerimisse vaieldamatu.