Eesti Kinoliit: riiklikud kultuuripreemiad vajavad indekseerimist

MTÜ Eesti Kinoliit on kritiseerinud kultuuriministeeriumi kava jätta riiklikud kultuuripreemiad 35 aastat kehtinud tasemele. Liidu hinnangul peaks riik sarnaselt ametnike palkadega ka kultuurivaldkonna kõrgeimad tunnustused inflatsiooniga korrigeerima.

Eestis on puhkenud vaidlus riiklike kultuuripreemiate suuruse üle, kuna MTÜ Eesti Kinoliit keeldus kooskõlastamast kultuuriministeeriumi määruse eelnõud, mis säilitaks preemiasummad muutumatuna. Praeguse ettepaneku kohaselt jääksid elutööpreemiad 64 000 euro ja aastapreemiad 9600 euro suuruseks, olles nominaalselt samal tasemel kui 1989. aastal.

Kinoliidu tegevjuht Marika Streimann leiab, et riik peaks rakendama preemiatele sama indekseerimise põhimõtet, mida kasutatakse kõrgemate riigiteenijate ja ministrite töötasude puhul. Streimanni sõnul on 35 aastat muutumatuna püsinud preemia kaotanud olulise osa oma tegelikust väärtusest ja ostujõust.

«Eesti riik maksab täna kultuuripreemiate laureaatidele sisuliselt sama nominaalsumma, mis 35 aastat tagasi, kuigi selle raha tegelik väärtus on selle aja jooksul oluliselt vähenenud,» tõdes Streimann. Liit tegi ettepaneku preemiad tagasiulatuvalt 2,7 protsendi ulatuses aastas indekseerida, võttes eeskujuks ametnike palkade korrigeerimise praktika.

Kultuuriminister Heidy Purga juhitava ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtung märkis, et ministeerium mõistab loomeinimeste kriitikat ja vajadust preemiasummade ülevaatamiseks. Tema sõnul on see teema, mis tõuseb tulevikus kindlasti uuesti aruteluks.

Rohtung rõhutas, et samas on riik suunanud vahendeid noorte toetamiseks, tõstes hiljuti riiklike kultuuristipendiumite mahu 10 000 euroni. Preemiate määramise komisjoni töökorralduse osas selgitas ministeerium, et komisjoni esimehe ainuotsustusõigus on mõeldud eelkõige patiseisude lahendamiseks ja seda on kasutatud harva.