Eesti kinnisvaraturg: hinnad tõusid, kuid Tallinn ja muu Eesti läksid eri teed

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti eluaseme hinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis aastaga 5,9 protsenti ning kvartaliga 3,4 protsenti. Ostuaktiivsus kasvas eelkõige väljaspool Tallinna, samas kui pealinnas tehingute arv mõnevõrra kahanes. Majandusteadlased hoiatavad, et kõrgemad euribori tasemed võivad turgu edaspidi jahutada.

Eesti kinnisvaraturul ilmnes 2026. aasta esimeses kvartalis selge geograafiline lõhe: tehinguaktiivsus kasvas väljaspool Tallinna, samas kui pealinnas oli tehinguid võrreldes eelmise kvartaliga vähem. Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks kvartaliga 3,4 protsenti ning võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 5,9 protsenti.

Majade hinnad tõusid kiiremini

Statistikaameti analüütiku Lii Kruusla sõnul kallines esimeses kvartalis võrreldes eelmisega korterite ruutmeetri hind 1,6 protsenti, majade oma aga 7,1 protsenti. Aastavõrdluses tõusid korterite hinnad 6,9 protsenti ja majade hinnad 3,9 protsenti.

«Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna,» märkis Kruusla.

Tehingute rahaline kogumaht oli küll suurem kui aasta varem, kuid jäi alla eelmise kvartali tasemele. Kruusla selgitas, et see on kujunenud tavapäraseks mustriks: «Selline muutus on juba trendiks kujunenud, sest viiendat aastat järjest on tehingute rahaline maht esimeses kvartalis muutunud samas rütmis.»

Ostujõud ja intressid mõjutasid turgu

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets näeb hinnatõusu taga eelkõige kasvanud ostujõudu ja varasemat intressimäärade langust. Palgakasv, maksuküüru kaotamine ning odavamad laenud andsid inimestele julguse kinnisvaratehinguid teha.

«Kui eelmine aasta elavdas turgu ennekõike vanade korterite suurem müük, siis nüüd on hakanud kasvama ka uusarenduste hinnad,» ütles Eamets.

Samas hoiatab ta muutunud olukorra eest: geopoliitilised pinged ja Euroopa Keskpanga intressitõusud on tõstnud euribori ligi 2,6 protsendini ning turud ootavad vähemalt veel ühte tõusu. Eametsa hinnangul võib see tulevikus tuua kaks vastandlikku arengut, kõrgemad intressid jahutavad laenamist, kuid kiire inflatsioon võib soodustada kinnisvarasse investeerimist, kuna vara hinnad kasvavad üldisest hinnatõusust kiiremini.

Luminori peaökonomist: turg on mõõdukalt aktiivne

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi välja, et erinevad statistilised mõõdikud annavad kinnisvaraturust pisut erineva pildi. Maa- ja ruumiameti andmetel tõusid korterite hinnad esimeses kvartalis kvartaliga vaid 0,6 protsenti ning aastaga 5 protsenti, kogu kinnisvara hinnaindeks kasvas aastaga 3,1 protsenti.

Uusküla hindab turu väljavaadet siiski positiivseks. Uute kodulaenude maht kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes aasta varasemaga 15,3 protsenti, kasvu vedas eelkõige märts ning positiivne trend jätkus aprillis.

«Kinnisvara ostmine ei ole võrreldes keskmise palgaga märkimisväärselt kallimaks muutunud, sest kinnisvarahindade kõrval on tõusnud ka sissetulekud,» selgitas Uusküla. Ta lisas, et tänavused maksumuudatused tõid kõige rohkem lisaraha just kõrgema sissetulekuga inimestele, kes on kinnisvaraturul traditsiooniliselt kõige aktiivsemad.

Luminori küsitluse kohaselt kavatseb umbes viis protsenti elanikest kasutada suurenenud sissetulekuid uue kodu ostmiseks.