Eesti kinnisvaraarendajad suunavad investeeringud Riiga

Eesti kinnisvaraarendajad otsivad üha enam võimalusi Lätist, eelistades Riiat madalama bürokraatia ja soodsama maa hinna tõttu. Kuigi turu põhimõtted on sarnased, võimaldavad kiiremad menetlusajad lõunanaabrite juures hoida projektide kulusid kontrolli all.

Eesti kinnisvaraarendajad suunavad üha suurema osa oma kapitalist Riia turule, kus ehituskulude sarnasusele vaatamata on maa hind märgatavalt madalam ning planeeringute menetlemine kulgeb kiiremini. Kuigi Läti kinnisvarahinnad on viimase viie aasta jooksul tõusnud 51 protsenti, püsib keskmine hinnatase Eestist madalamal.

Bürokraatia kui peamine erinevus

Arendajad, sealhulgas Invego ja Reterra, arendavad praegu Riia kesklinnas elurajooni, mille kogumaksumus ulatub 40 miljoni euroni. Invego tegevjuht Kristjan-Thor Vähi märgib, et menetlusajad nii planeeringute kui ka ehituslubade saamisel võtavad Lätis sisuliselt kolm korda vähem aega kui Eestis. Ta lisab, et Läti riigi prioriteediks on asjade kiire ajamine, et konkureerida naaberriikidega.

Sama trendi kinnitab Reterra tegevjuht Reigo Randmets, kelle sõnul võtavad protsessid Eestis aastaid, samas kui Lätis on võimalik ehitusluba saada kuudega. Randmets tõi näite, kus üks projekt nõudis Eestis kuueaastast ettevalmistust, kuid Lätis väljastati ehitusluba seitsme kuuga. Selline ajaerinevus mõjutab lõpphinda otseselt: pikk planeerimisperiood lisab tema hinnangul korteri ruutmeetrihinnale umbes tuhat eurot.

Turu eripärad ja konkurents

Luminor panga partnersuhete juht Elar Ollik selgitab, et Riia kinnisvaraturg on atraktiivne uusarenduste väiksema osakaalu tõttu. Tallinnas on kohati märgata korterite üleküllust, kuid Riias on nõukogudeaegset kinnisvara endiselt palju ja selle renoveerimisaste on madal, mis jätab ruumi uutele projektidele. Lisaks näeb pank laenuvõimekuse kasvu Läti elanike seas, mis parandab korterite kättesaadavust.

Merko Ehituse juht Ivo Volkov nendib, et kinnisvaraturg allub igal pool sarnastele majandusseadustele. Edu sõltub tarbijate kindlustundest, mis on Lätis viimasel paaril aastal püsinud kõrgemana kui Eestis, mõjutades turu dünaamikat positiivselt.