Eesti kiirabivõrgu plaanitud reform tekitab patsientide esindajates vastuseisu

Sotsiaalministeerium ja ametkonnad planeerivad 2028. aastaks uut kiirabivõrku, mis suurendab linnades kaheliikmeliste brigaadide osakaalu. Eesti Patsientide Liit on kava suhtes kriitiline, nõudes pilootprojekte ja selgemat analüüsi mõjust patsiendiohutusele.

Eestis on 2028. aastaks plaanitud ulatuslik kiirabivõrgu uuendus, mis on toonud esile Eesti Patsientide Liidu vastuseisu. Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Tervisekassa soovivad viia ellu reformi, mille eesmärk on ümber paigutada kiirabibrigaadid vastavalt rahvastiku paiknemisele ja tegelikule abivajadusele, kuid patsientide esindusorganisatsioon nõuab muudatuste peatamist ja põhjalikumat testimist.

Patsientide liidu tegevjuht Annika Oja saatis ministeeriumile ja ametkondadele pöördumise, rõhutades, et praegusel kujul ei ole plaanitavate muudatuste mõju patsiendiohutusele piisavalt tõestatud. Liit leiab, et enne nii ulatuslike muudatuste tegemist tuleb nende mõju katsetada pilootprojektina.

Uue mudeli numbrid

Kavandatav mudel toetub 2025. aasta töökoormuse analüüsile, millest nähtub, et 64 protsenti väljakutsetest tehakse päevasel ajal ning 36 protsenti öösel. Sellest tulenevalt planeeritakse päevaseks ajaks 126 brigaadi ning ööseks 113 brigaadi. Muudatustega kaasneb senisest suurem osakaal kaheliikmelisi kiirabimeeskondi, kes vahetavad välja osa praegustest kolmeliikmelistest brigaadidest.

Plaani kohaselt töötab päevasel ajal 43 kaheliikmelist brigaadi ja öösel 30. Ülejäänud meeskonnad säilitavad oma senise kolmeliikmelise koosseisu. Ametkonnad kinnitavad, et muudatuste eesmärk ei ole kulude kokkuhoid, vaid olemasolevate ressursside efektiivsem rakendamine.

Hirm maapiirkondade pärast

Patsientide liit hoiatab, et kaheliikmeliste brigaadide kasutamine võib tekitada riske, eriti hajaasustusega piirkondades. Üks brigaad katab sageli väga suurt territooriumi ja kui see on seotud ühe patsiendiga, võib piirkond jääda pikaks ajaks abita. Samuti kardetakse, et väiksemate meeskondade puhul kasvab surve teistele ametkondadele, sealhulgas päästjatele, politseile ja haiglatele, kui kiirabibrigaad vajab keerulisematel väljakutsetel lisajõude.

Ametkondade selgitusel on kavas suunata kaheliikmelised brigaadid eelkõige linnadesse ja tiheasustusega piirkondadesse, kus on võimalik kiiresti appi saata teine meeskond. Hajaasustusega aladel säilib plaanide kohaselt kolmeliikmeline meeskond. Uue mudeliga nähakse ette ka suuremat rõhku arstlikule toele ja telemeditsiini kasutamisele.