Eesti kiirabisüsteemi kavandatavad ümberkorraldused tekitavad muret abi viibimise pärast

Sotsiaalministeerium valmistab ette Eesti kiirabivõrgustiku reformi, mis on pälvinud teravat kriitikat. Valdkonna spetsialistid ja kohalike omavalitsuste esindajad kardavad, et plaanitavad muudatused võivad halvendada hädaabi kättesaadavust maapiirkondades.

Sotsiaalministeeriumis koostatav Eesti kiirabivõrgustiku arengukava on tekitanud laialdast vastuseisu nii hädaabimeeskondade kui ka kohalike omavalitsuste seas. Reformi eesmärgiks on optimeerida kiirabibrigaadide paiknemist ja töökorraldust, kuid esitatud kavad on toonud kaasa kartusi, et abivajajateni jõudmise ajad võivad oluliselt pikeneda.

Muudatuste mõju ooteaegadele

Kriitikute sõnul võib brigaadide ümberpaigutamine ja tugipunktide vähendamine jätta suuremad vahemaad, mida kiirabiauto peab kriitilises olukorras läbima. Meditsiinieksperdid rõhutavad, et südameinfarkti või insuldi puhul on iga minut elutähtis ning ka väike lisaaeg transpordil võib mõjutada patsiendi ravitulemusi või ellujäämist. Praegused plaanid näivad keskenduvat rohkem kulude kokkuhoiule kui operatiivse võimekuse tagamisele.

Kohalikud omavalitsused, eriti väljaspool Tallinnat ja Tartut asuvates piirkondades, on nõudnud ministeeriumilt täiendavaid analüüse ja garantiisid, et teenuse kvaliteet ei langeks. Kiirabiteenuse osutajad on samuti tõstatanud küsimusi, kas kavandatavad muudatused arvestavad piisavalt tegeliku nõudlusega erinevates piirkondades.

Läbirääkimised Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja kiirabiteenuse pakkujate vahel jätkuvad. Hetkel puudub lõplik kokkulepe uue struktuurikaardi osas, mida ministeerium on kavandanud rakendada, ning huvigrupid ootavad enne reformi käivitamist põhjalikumat mõjuanalüüsi.