Eesti kiirabisüsteem plaanib 2028. aastast kaheliikmelisi brigaade ja uusi tugipunkte

Sotsiaalministeerium valmistab ette kiirabivõrgu reformi, mis toob kaasa uute tugipunktide avamise ja kaheliikmeliste kiirabibrigaadide rakendamise. Muudatuste eesmärk on optimeerida ressurssi ja tagada kättesaadavus, arvestades patsientide transpordivajadustega.

Eesti kiirabisüsteemis ootavad ees struktuursed muudatused, millega Sotsiaalministeerium plaanib 2028. aastal käivitada uue operatiivvõrgu. Reformi keskmes on kiirabibrigaadide koosseisu ühtlustamine ja uute tugipunktide loomine üle riigi, et tagada kiirem reageerimisvõime.

Muudatuste kohaselt muutuvad kaheliikmelised kiirabibrigaadid tavapäraseks. Ministeeriumi analüüs näitab, et ligikaudu 11 protsenti väljakutsetest eeldab patsiendi kanderaamil transportimist. Ministeeriumi selgitusel on paljud patsiendid võimelised liikuma iseseisvalt või vajavad abi tooli-kanderaamil, mida on võimalik hallata kahekesi. Hinnanguliselt tekib vaid 5 protsendil juhtudest olukord, kus kaheliikmelisele meeskonnale võib vaja minna täiendavat abi. Selle riski maandamiseks plaanitakse kiirabibrigaadide üldarvu suurendada umbes 10 protsendi võrra.

Rahastus ja ettevalmistusperiood

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei ole reformi eesmärgiks kiirabi eelarve kärpimine. Praegu teeb ministeerium tihedat koostööd Tervisekassaga, et uuendada kiirabiteenuse rahastusmudelit ja hinnata vajadust täiendavate töötasude järele, mida kaheliikmeliste brigaadide töökorraldus võib eeldada.

«Konkreetse kiirabitöötaja töötasu määrab tema tööandja,» nentis ministeerium, lisades, et miinimumpalgad lepitakse jätkuvalt kokku kollektiivlepingutes.

Uus süsteem ei jõustu koheselt. Praegused kiirabiteenuse rahastuslepingud kehtivad 31. detsembrini 2027, andes teenusepakkujatele rohkem kui aasta aega muudatustega kohanemiseks ja uute tugipunktide avamiseks.