Eesti kiirabireform toob kaasa brigadiride arvu kasvu ja terava vastuseisu

Sotsiaalministeerium ja Terviseamet valmistavad ette ulatuslikku kiirabireformi, mis suurendab päevaste brigaadide arvu, kuid seisab silmitsi teenusepakkujate vastuseisuga. Vaidlus on jõudnud andmekaitseinspektsioonini, kuna ametkonnad pole soovinud reformi alusdokumente avaldada.

Eesti kiirabisüsteemi ootab ees põhjalik ümberkorraldus, mille raames kavatsetakse suurendada brigaadide arvu. Plaani kohaselt kasvaks kiirabibrigaadide hulk päevasel ajal praeguselt 112-lt 122-ni ning öisel ajal 114-ni.

sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti välja töötatud reformikava sisaldab ka olulisi struktuurseid muudatusi. Lisaks aastakümneid muutumatuna püsinud teeninduspiirkondade piiride ümberjoonistamisele plaanitakse kasutusele võtta uued töökorralduse põhimõtted, mis on tekitanud teenusepakkujates märkimisväärset pahameelt.

Eesti Kiirabi Liit, mis ühendab teenuse osutajaid, on väljendanud reformi suhtes teravat kriitikat. Liidu hinnangul võib brigaadide arvu formaalne kasv toimuda kvaliteedi arvelt, mis seab ohtu hädaabi kättesaadavuse ja efektiivsuse. Tekkinud erimeelsused on viinud olukorrani, kus liit otsib võimalusi reformi peatamiseks või vähemalt selle sisu põhjalikuks ümbervaatamiseks.

Konflikt ametkondadega on süvenenud niivõrd, et Eesti Kiirabi Liit pöördus eelmisel nädalal Andmekaitse Inspektsiooni poole. Liit süüdistab sotsiaalministeeriumi, terviseametit ja tervisekassat läbipaistmatuses, väites, et asutused on keeldunud väljastamast reformi alusdokumente ning jätnud teabenõuetele piisavalt selged vastused andmata.