Eesti kiirabibrigaadide reformiplaan tekitab meditsiinitöötajates tõsist vastuseisu

Sotsiaalministeerium kavandab kiirabireformi, mis näeb ette meeskondade koosseisu vähendamist ja öise valmisoleku piiramist. Meditsiinitöötajad hoiatavad, et muudatused võivad kahjustada patsientide turvalisust ja raskendada elupäästvate toimingute tegemist.

Sotsiaalministeerium valmistab ette kiirabisüsteemi ümberkorraldamist, millega soovitakse suurendada päeval tegutsevate brigaadide arvu. Plaani kohaselt hakkaks aga senisest suurem osa meeskondadest tööle kolme liikme asemel kahekesi ning mitmes Eesti piirkonnas plaanitakse vähendada öist kiirabiressurssi.

Kaks kätt ei pruugi piisata

Tartu Kiirabi operatiivjuht Kaarel Lehtoja leiab, et kuigi kaheliikmelised brigaadid tulevad toime tavapäraste kutsetega, on nad eluohtlike juhtumite korral hätta jäämas. Elustamine nõuab sünkroniseeritud tegevust: üks töötaja tegeleb hingamisteedega, teine südamerütmi hindamise ja veenikanüüli paigaldamisega ning kolmas südamemassaažiga, samal ajal kui info liigub Häirekeskusega.

«Lihtsalt öeldes, jääb kätest puudu,» nendib Lehtoja. Ta lisab, et kuigi elustamisi on statistiliselt vähe, aastatel 2021–2023 moodustasid need vaid 0,3 protsenti väljakutsetest, on just nendel hetkedel piisav hulk inimesi sündmuskohal kriitilise tähtsusega.

Lõuna-Eesti haigla kiirabi õde-brigaadijuht Kaidi Saarnits rõhutab, et kaheliikmeliste brigaadide puhul tekib lisaks protseduurilistele raskustele ka turvalisuse küsimus. Kui üks meeskonnaliige peab autost varustust tooma, jääb teine patsiendiga üksi, mis maapiirkondades on eriti riskantne. Teise brigaadi ootamine võib aga võtta märkimisväärselt aega, eriti kui ümbruskonna üksused on muude väljakutsetega hõivatud.

Muudatused öises valmisolekus

Kiirabireformi üks keskseid teemasid on ressursi jaotamine vastavalt koormusele. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin toob välja, et 64 protsenti kõigist kiirabiväljakutsetest toimub päevasel ajal, mil koormus on suurim. Tema hinnangul võimaldaks väiksemate brigaadide kasutamine suurendada nende üldarvu ja jaotada neid geograafiliselt efektiivsemalt.

Panjuškin väidab, et patsiendile võib olla kasulikum väiksema brigaadi varasem saabumine kui suurema koosseisu hilisem kohalejõudmine. Tartu Kiirabi vaidlustab selle loogika, osutades, et kiirem kohalejõudmine ei aita, kui meeskond peab niikuinii lisajõudu ootama.

Hetkel on fookuses öine valmisolek Paides, Viljandis, Jõgeval, Põlvas ja Valgas. Tartu Kiirabi on esitanud andmed, mille põhjal kaalutakse Viljandis esialgse kava muutmist ja senise öise võimekuse säilitamist. Lehtoja sõnul ei tohiks aga otsuseid teha vaid statistika põhjal, sest näiteks raske liiklusõnnetus Paide lähistel võib nõuda korraga mitut kiirabibrigaadi, olenemata öisest väljakutsete arvust.