Eesti kiirabi muutmine tasuliseks: miks see idee võib olla ohtlik

Arutelu kiirabiväljakutsete võimalikust tasuliseks muutmisest on taas päevakorda tõusnud, kuid ettepanekut kritiseeritakse kui ekslikku. Perearst ja poliitik Eero Merilind hoiatab, et patsiendi karistamine rahaliselt ei lahenda süsteemseid probleeme ega arvesta inimeste võimetusega oma terviseseisundit ise diagnoosida.

Eestis on taas tõusnud avalikkuse ette arutelu, kas osa kiirabiväljakutsetest võiks muuta patsiendile tasuliseks. Ideed toidab mure tervishoiuressursside nappuse ja liigsete, tihti põhjendamatute väljakutsete pärast. Samas on ettepanekul ka tugevaid vastaseid, kes näevad selles ohtu elutähtsa abi kättesaadavusele.

Eero Merilind suhtub sellisesse lähenemisse skeptiliselt. Tema hinnangul ei ole arve esitamine õige viis, kuidas kiirabi koormust vähendada. Probleemi tuum seisneb tema sõnul patsiendi meditsiinilises võhiklikkuses, mida ei saa kuidagi karistatavaks tegevuseks lugeda.

Diagnoosimine on spetsialistide töö

Meditsiiniline diagnoos on keeruline protsess, mida ei saa eeldada tavainimeselt. Rinnavalu võib viidata nii süütule lihaspingele kui ka fataalsele infarktile. Sarnaselt võib õhupuudus peita endas nii ärevushoogu kui ka eluohtlikku seisundit, mida vaid spetsialistid suudavad eristada.

Kõige kriitilisem punkt arutelus on vastutuse küsimus. Kui abivajaja helistab numbrile 112 ja kirjeldab oma sümptomeid, on see Häirekeskuse väljaõppinud töötaja, kes langetab otsuse brigaad välja saata. Kui süsteem ise on kinnitanud abivajaduse, siis ei ole loogiline nõuda patsiendilt tagantjärele maksmist otsuse eest, mida ta ise ei teinud.