Eesti kelgusport muretseb treenerite rahvusvahelise tunnustuse pärast

Eesti kelguspordi liidu president Rein Esaul tõstatab probleemseid küsimusi treenerite kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta rahvusvahelises spordis. Probleemiga võitlevad ka teised spordialad, millest nähtub, et treenerite haridusel ja sertifitseerimisele puuduvad ühtsetud rahvusvahelised normid.

Eesti kelguspordi liidu president Rein Esaul kutsub tähelepanu treenerikutse tunnustamise probleemidele, mis takistavad eesti spordimeeste ja -naiste tööd rahvausalduslikel tasanditel. Tema sõnutsi on tegemist laialdasema probleemiga, mille ees seisavad ka paljud teised spordialad nii Eestis kui ka laiemalt Balti piirkonna riikides.

Kelguspordis on tegemist kompleksse spordiala, kus treenerid peavad valdama kitsat spetsialiseeritud teadmist, näiteks aerodünaamika ja füüsika seaduste rakendamist praktiliselt. Sigulda rada Lätis on ülemaailmse kuulsusega võistluspaik, kuid sellal kui eesti treenerid töötavad kõrgel tasemel, ei tunnusta rahvusvahelised juhtiorganisatsioonid alati nende kutseharidust ja kogemusi piisaval määral.

Probleemi põhjused peituvad rahvusvaheliste treenerite sertifikaatide ja tunnustussüsteemide ebajärjekindluses. Erinevatel spordialadel ja erinevates riikides kehtivad eri nõuded, mis teeb rahvusvahelise koostöö ja treenerite liikuvuse keeruliseks. Tõnis Sildaru kuulsa treenerikutse juhtumi kaudu muutus see probleem nähtavaks avalikule vaatele, kuid tegelikult on see olnud pikemaajaline väljakutse eesti spordis.

Eesti spordielu esindurid nõuavad, et rahvusvahelised spordijuhtiorganisatsioonid loobuksid killustatud süsteemist ja kehtestaksid ühtesed, paremini tunnustatud treenerite kutsekvalifikatsiooni standardid. Selline muutus toetaks nii eesti treenerite karjäärivõimalusi kui ka kogu riigi spordivõimete arendamist tipptasemel.