Eesti kehtestatakse majadele uus renoveerimispass ja energiatõhususe nõuded

Kliimaministeerium on valmistanud ette riikliku renoveerimiskava, mis sätestab nõuded hoonete renoveerimiseks ja selgitab, kuidas Eesti kavatseb täita Euroopa Liidu energiatõhususe kohustusi. Kava kohaselt ei ole nullenergia saavutamine meil reaalselt võimalik. Uus renoveerimispass hakkab kehtima kõikidele hoonetele.

Kliimaministeerium on lõpetanud töö riikliku renoveerimiskavaga, mis hakkab kujundama Eesti hoonete energiatõhususe tulevikku. Dokument täidab kahte ülesannet: ühelt poolt teavitab Euroopa Liitu sellest, kuidas Eesti kavatseb energiatõhususe nõuded täita, teisalt sätestab reeglid, mille järgi hooneid edaspidi renoveerima hakatakse.

Miks renoveerimispass?

Eestis on endiselt suur hulk renoveerimata elamuid, mis tarbivad liigselt energiat ja koornavad nii elanike kukrut kui ka keskkonda. Uus renoveerimispass on vahend, mis aitab hoonete omanikele selgitada, millised sammud on vajalikud, et kinnisvara vastaks kehtivatele ja tulevastele nõuetele. Pass annab ülevaate hoone hetkeseisust ning soovitab konkreetseid renoveerimislahendusi.

Nullenergia jääb kättesaamatuks

Üks olulisemaid järeldusi kavas on see, et nn nullenergiamaja standard ei ole Eesti kontekstis päris saavutatav. See tähendab, et riiklik kava lähtub realistlikumatest eesmärkidest, mis arvestavad meie kliima, olemasoleva ehitusfond ja majanduslikud võimalustega. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv seab liikmesriikidele kohustused, kuid jätab ruumi riiklikuks tõlgenduseks.

Millal muutused jõustuvad?

Renoveerimiskava rakendamine on pikaajaline protsess ning muutused ei jõustu üleöö. Ministeerium kavatseb astuda samme järk-järgult, andes nii kinnisvaraomanikele kui ka ehitussektorile aega uute nõuetega kohaneda. Täpsemat teavet rakendamise ajakava kohta oodatakse lähikuudel.