Eesti keeluseadus peatab avaliku võõrkeelse dublaaži kinodes ja telekanalitel

Riigikogu võttis enne suvepuhkust vastu keeleseaduse muudatused, millega keelatakse alates 2027. aasta jaanuarist filmide ja sarjade avalik näitamine võõrkeelse dublaaži saatel. Muudatused puudutavad nii kinoid kui ka venekeelset telekanalit ETV+. Seaduse rikkumise eest ähvardab juriidilisi isikuid kuni 15 000 euro suurune trahv.

Eesti parlament võttis vastu enne suvepuhkuse algust 28 seadust, nende hulgas ka keeleseaduse muudatused. Muudatuste poolt hääletas 59 saadikut ning nüüd peab president Alar Karis seaduse välja kuulutama, teatas ERR Raadiouudised.

Mis muutub jaanuarist?

Uue korra kohaselt peavad alates 2027. aasta jaanuarist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused tegutsema üksnes riigikeeles. Lisaks keelatakse filmide, sarjade ja muude audiovisuaalteoste avalik näitamine võõrkeelse dublaaži saatel. Erand on ette nähtud üksnes laste- ja perekonnakino jaoks. Algselt võõrkeeles toodetud materjale võib küll näidata, kuid need peavad olema varustatud eestikeelsete subtiitritega. Samaaegselt võivad ekraanil olla ka võõrkeelsed subtiitrid.

Reformierakond: reeglid loovad motivatsiooni

Reformierakonna saadik Margit Sutrop selgitas, et tehtud sammud peaksid inimesi riigikeele õppimisele suunama. «Viimaste aastate jooksul oleme keeleõppele kulutanud 69 miljonit eurot, kuid tööturul on endiselt 43 000 inimest, kes eesti keelt ei valda. Kui tahame paremaid tulemusi, peab vastutus olema selgelt paigas ja tegevus hästi koordineeritud. Näeme, et inimesed õpivad keelt siis, kui neil on selleks võimalus ja vajadus. Eestikeelsele õppele üleminekul nägime, kuidas sajad õpetajad hakkasid kursustel käima. Selged nõuded loovad motivatsiooni, seega peame oma keele- ja kultuuriruumi kaitsmisel kindlalt seisma,» ütles ta.

ETV+ peatoimetaja: vaatajad kaotavad huvi

Muudatused mõjutavad märkimisväärselt venekeelset telekanalit ETV+. ETV+ peatoimetaja Jekaterina Taklaja hoiatas, et uued nõuded mõjuvad kanali reitingutele kahjulikult. «Kõik teavad, et vene keelel on tohutu hulk kõnelejaid ja selles keeles toodetakse üle maailma väga palju sisu. Nii nagu prantslased, hispaanlased ja inglased ei vaata oma keeles subtiitreid, on ka venekeelne vaatajaskond harjunud hääle peale sünkroonimise või dublaaži kuulamisega. Peale selle pole televisioon ammu enam perekoos vaatamise asi. Pole mõtet püüda ekraanide ette nooreid vaatajaid või keskealisi, et aidata neil eesti keelt õppida. Juunis oli näiteks 63% meie televaatajatest vanemad kui 65 aastat,» lausus ta.

Trahvide suurus tekitab küsimusi

Uue seadusega tõusevad ka rikkumiste eest määratavad trahvid. Juriidilistele isikutele kavandatakse mitme paragrahvi alusel maksimaalset trahvi kuni 10 000 eurot, raskemate rikkumiste, näiteks audiovisuaalteose ebaseadusliku esitamise eest aga kuni 15 000 eurot.

Keskerakonna saadik Vadim Belobrovtsev leidis, et nii suured summad on põhjendamata. «Juriidilise isiku maksimaalne trahv tõuseb 2600 eurolt 10 000 eurole, ehk ligi 300%. Raskemate rikkumiste puhul kasvab see 3200 eurolt 15 000 eurole. Seal, kus praegune ülempiir on 1300 eurot, tõuseb see 10 000 euroni, kasv on 600%. Probleem seisneb selles, et puudub selge ja loogiline selgitus, miks just need summad valiti. Ilma konkreetse analüüsita on võimatu mõista, miks need arvud just sellised on. Miks mitte siis kehtestada näiteks 30 000, 50 000 või 100 000 eurot? Praegu on need numbrid ebapiisavalt põhjendatud,» rõhutas ta.