Eesti keele sõnavõistlused: kohukest viipemakseni

Eesti keele sõnavõistlused: kohukest viipemakseni

Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson ja vanemterminoloog Mari Vaus tutvustavad Eesti sõnavõistluste parimaid loovaid sõnaettepanekuid. Saate teada, kuidas on seotud "kohuke", "viipemakse" ja "püksikud" ning milliseid neist võiks keelekasutuses rakendada.

Kultuur

Eesti keele rikastamine on toimuv protsess, kus sõnavõistlused mängivad olulist rolli uute ja loovate väljendite loomises. Eesti Keele Instituudi (EKI) spetsialistid Kairi Janson ja Mari Vaus jagavad teavet, kuidas Eesti sõnavõistlused aitavad meie keelet moderniseerida ja sõnavaramut laiendada.

Sõnavõistlused on üle maailma üks tõhusamaid viise, kuidas keele kasutajate endi loovus saab keeletoimkonna ja spetsialistide tähelepanu. Eesti keeles on selliseid võistlusi korraldatud aastaandeid, millest on tekkinud mitmed täna kasutusel olevad sõnad. Janson ja Vaus tutvustavad "Keeleminutites" mõningaid Eesti sõnavõistluste parimaid ettepanekuid, mis varieeruvad kõrge lennuga neologismidest kuni praktiliste ja humoorikamate väljapanekuteni.

Nende juures näeme sõnu nagu "kohuke", "viipemakse" ja "püksikud", igaüks neist esindab eri lähenemist keele arendamisele. Mõned väljapanekud pälvivad keeletoimkonna heakskiidu ja satuvad kasutusele, samas kui teised jäävad arhiiviosasse, kuid vääriksid ehk hiljem teist korda meenutamist.

Keele kui elava süsteemi areng sõltub paljuski selle kasutajate loovusest ja huvist keele arendamise vastu. Sõnavõistlused näitavad, et eestlaste eriline suhtumine keelesse on väga elav ja dinamiline.

Ava rakenduses →