Eesti keele kirjavahemärgid: millal panna koma sõna „kui“ ette?

Sõna „kui“ kirjavahemärgistus sõltub lause grammatilisest ülesehitusest. Peamine reegel on tuvastada, kas tegemist on kõrvallausega või võrdlusega.

Eesti keele kirjavahemärgistuse puhul on sõna „kui“ ümber käiv koma üks sagedasemaid komistuskive. Paljud kirjutajad lisavad koma intuitsiooni põhjal, kuid keeleline täpsus nõuab grammatilist analüüsi. Otsus sõltub sellest, kas „kui“ juhatab sisse kõrvallause või on osa võrdlusest.

Peamine reegel on kontrollida öeldist. Kui „kui“ järel järgneb tegusõna, moodustab see kõrvallause, mis eraldatakse pealausest komaga. Näiteks lauses „Ma lähen koju, kui kell saab viis“ on „saab“ tegusõna, mis nõuab koma kasutamist. See kehtib ka juhul, kui lause järjekorda muuta.

Võrdluste puhul reegel muutub. Kui „kui“ ühendab kahte nimisõna või omadust ilma tegusõnata, koma ei panda. „Ta on targem kui õpetaja“ või „kiirem kui tuul“ ei vaja kirjavahemärki, sest tegemist on võrdlusfraasiga. Need konstruktsioonid ei loo iseseisvat kõrvallauset.

Keeruliste lausete puhul tuleb analüüsida lauseosade piire. Kui lauses on mitu kõrvallauset, algab koma iga kord, kui uus kõrvallause algab. „Ma ei teadnud, kui palju on vaja teha, kui tööga alustasime“, siin on koma vajalik mõlema „kui“ ees, kuna mõlemad juhivad iseseisvaid kõrvallausefunktsioone.