Eesti keeldus Tartu vanglasse vastu võtmast 15 Rootsi vangi

Eesti on lükanud tagasi suurema osa esmastest taotlustest paigutada Rootsi vange Tartu vanglasse, viidates julgeolekuriskidele. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul välistati kinnipeetavad, kellel võivad olla sidemed organiseeritud kuritegevusega.

Eesti on keeldunud vastu võtmast 15 kinnipeetavat 18-st, keda Rootsi soovis Tartus asuvasse vanglasse üle viia. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitas Riigikogus toimunud arupärimise käigus, et riik teeb iga Rootsi poolt pakutud kinnipeetava puhul põhjaliku taustakontrolli ning jätab endale õiguse taotlusi tagasi lükata.

Arupärimise esitanud Tanel Kiik soovis teavet Rootsiga sõlmitud vanglakohtade rendilepingu täitmise kohta. Pakosta märkis vastuseks, et koostöö algfaasis esines arusaamatusi selles osas, millise profiiliga vange Rootsi Eestisse suunata saab.

"Esialgsest 18 taotlusest lükkasime tagasi 15," ütles Pakosta. Ministri sõnul olid mitmed neist isikutest seotud narkokuritegudega ning nende puhul ei saanud välistada seoseid organiseeritud kuritegevusega. Pärast esimesi tagasilükkamisi on riigid omavahelise suhtluskorra täpsustanud ning nüüd on protsess sujuvam.

Lepingu taust ja rahaline maht

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Eesti nõustunud vastu võtma kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. Rootsi riik katab kõik nende ülalpidamiskulud, makstes Eestile sõltuvalt kinnipeetavate arvust 31 kuni 61 miljonit eurot aastas.

Esialgne prognoos nägi ette, et aasta lõpuks on Tartu vanglas juba 200 Rootsist toodud kinnipeetavat. Praeguseks on selgunud, et vangide saabumine toimub oodatust aeglasemalt. Täpsemaid andmeid konkreetsete kinnipeetavate kohta julgeolekukaalutlustel ei avalikustata, kuid ministeerium on valmis tulevikus jagama üldistatud profiile nende kuritegude laadist.