Eesti kavandab pakendireegleid, mis ületavad Euroopa Liidu nõudeid

Kliimaministeeriumi uus pakendiseaduse eelnõu seab Eesti ettevõtjatele Euroopa Liidu direktiividest rangemad nõudmised. Valitsuskabinetis on ettepanek tekitanud vastuseisu, kuna see toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulusid ja kiirendatud ajakava.

Kliimaministeeriumis koostatud uus pakendiseaduse eelnõu näeb ette Eesti ettevõtjatele märksa rangemaid kohustusi, kui Euroopa Liidu ühised nõuded ette näevad. Muudatused puudutavad eelkõige ühekordsete pakendite kasutusest loobumist ja nende eest nõutavaid lisatasusid.

Range ajakava tekitab erimeelsusi

Euroopa Liidu direktiivid piiravad osade ühekordsete plastpakendite kasutamist alles alates 2030. aastast. Eesti eelnõu on aga märgatavalt nõudlikum, seades tähtajaks juba 2028. aasta. Selle kohaselt soovib ministeerium kiiremat üleminekut ühekordsete anumate asendamisele.

Eelnõu on tekitanud valitsuses arutelusid ja vastuseisu. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta on keeldunud eelnõud kooskõlastamast, viidates meetmete ebamõistlikkusele ja põhjendamatule rangusele.

«Miks me seda teeme, see ei ole ju mõistlik?» kommenteeris Pakosta olukorda, viidates vajadusele analüüsida meetmete otstarbekust.

Ettevõtjate lisakohustused

Lisaks varasemale keelule näeb seaduseelnõu ette, et ettevõtted peavad tulevikus kaasamüügipakendi eest tarbijalt eraldi tasu küsima. See tähendaks toidu- ja joogisektori ettevõtjatele täiendavat administratiivset koormust ja hinnakujunduse ümberkorraldamist.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo on rõhutanud, et tegemist on riigisiseste lisameetmetega, mitte Brüsselist tuleneva kohustusliku direktiiviga. Ta hoiatas, et sellised lisanõuded võivad ettevõtetele kaasa tuua märkimisväärseid lisakulutusi.