Eesti kaugkütte hinnad: millised tegurid küttearvet kujundavad

Hakkepuidu hinnatõus mõjutab sel kütteperioodil mitme Eesti piirkonna kaugkütte hindu, kuid lõplik arve sõltub siiski paljudest muudest teguritest. Soojusettevõtted on kütteperioodiks vajalikud lepingud sõlminud ning Konkurentsiamet hindab kulude põhjendatust piirkonniti.

Eesti kaugküttevõrkudes on algavaks kütteperioodiks hakkepuidu hind tõusnud paljudes piirkondades kümnendiku võrra ja enam. See hinnatõus on tingitud peamiselt metsateo ning transpordikulude kasvust, mida omakorda mõjutab mootorikütuste kallinemine.

Kütusekulu mõju hindadele

Kütus moodustab kaugkütte hinnast enamasti kõige suurema osa. Hakkepuit on paljudes Eesti võrkudes peamine soojusenergiaallikas, mistõttu kandub selle maksumus otseselt tootmiskuludesse. Siiski ei tähenda tooraine kallinemine, et tarbija lõpparve kasvab samas proportsioonis. Kütusekulu on vaid üks komponentidest ja selle kaal lõplikus hinnas erineb märgatavalt piirkonniti.

Maagaasi roll on paljudes kaugküttevõrkudes pigem teisejärguline. Gaasi kasutatakse valdavalt reserv- või tipukütusena olukordades, kus tavapärane tootmisvõimsus ei ole piisav, näiteks ekstreemselt külmade ilmade ajal või põhikatla hooldustööde perioodil.

Miks hinnad piirkonniti erinevad

Kaugküttehinna kujunemine sõltub otseselt võrgu tehnilisest ülesehitusest. Oluline tegur on võrgu kompaktsus ja tarbijate tihedus. Lühikeses ja tiheda tarbijaskonnaga võrgus jagunevad ülalpidamiskulud suurema mahu vahel, hoides ühe tarbija kulu madalamana. Hõredalt asustatud piirkondades, kus trassid on pikad ja tarbijaid vähe, on kulud ühe megavatt-tunni kohta paratamatult suuremad.

Soojusettevõtjad sõlmivad hakkepuidu tarnelepingud kütteperioodiks tavaliselt suvekuudel, juunist augustini. Pärast lepingute sõlmimist kooskõlastatakse vajadusel uued piirhinnad Konkurentsiametiga, kes hindab iga võrgupiirkonna kulude põhjendatust eraldi. Kaugkütteettevõte peab tarbijaid muutuva hinnastamise korral teavitama vähemalt üks kuu ette.