Eesti kaughasartmängumaksu langetamise poliitika on sattunud kriitika alla

Möödunud aastal vastu võetud kaughasartmängumaksu langetamine, mille eestvedajaks oli Tanel Tein, on pälvinud teravat kriitikat seoses seatud tuluootuste mittetäitmisega. Seaduse pooldajad lubasid, et maksumäära vähendamine toob turule rohkem ettevõtteid ja suurendab kokkuvõttes riigieelarve tulusid.

Eesti riigikogus möödunud aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatus, mis langetas kaughasartmängude maksumäära, on sattunud terava poliitilise kriitika keskmesse. Muudatuse üheks peamiseks eestvedajaks oli riigikogu liige Tanel Tein, kes põhjendas toona vajadust maksukoormuse vähendamise järele eesmärgiga muuta Eesti turg välismaistele ettevõtetele atraktiivsemaks.

Kehtima hakanud seaduse kohaselt langes kaughasartmängumaks seniselt kuuelt protsendilt 5,5 protsendile. See on plaanipärane vähendamine, mis jätkub 0,5 protsendipunkti võrra aastas kuni 2029. aastani, mil maksumäär peaks jõudma nelja protsendini. Seadusandliku protsessi käigus oli teema üheks koalitsioonisisese pinge allikaks, kus muudatuse pooldajad seadsid selle läbisurumise oluliseks prioriteediks.

Toetajate üheks keskseks argumendiks oli eeldus, et madalam maksumäär meelitab turule suurema hulga uusi hasartmängukorraldajaid. Väideti, et ettevõtete lisandumine kompenseerib madalama protsendimäära ning toob riigieelarvesse lõppkokkuvõttes rohkem tulu. Teini prognooside kohaselt pidi kaughasartmängumaksu laekumine ulatuma tänavu 24 miljoni euroni.

Praeguseks on tekkinud küsimusi, kas need ootused on täitunud, kuna kriitikud osutavad prognooside ja tegeliku laekumise vahelistele vastuoludele. Arutelu selle üle, kas poliitiline eesmärk õigustas maksumäära langetamist, on muutunud taas aktuaalseks, eriti olukorras, kus riigieelarve vajab stabiilseid tuluallikaid.