Eesti kaubavahetuse puudujääk ulatus augustis 360 miljoni euroni

Eesti kaupade eksport ja import kasvasid tänavu augustis, kuid sissevedu suurenes väljaveost märgatavalt kiiremini. Statistikaameti andmetel oli kaubavahetuse puudujääk kuu lõpuks 360 miljonit eurot, mida vedas eelkõige mineraalsete toodete, sealhulgas kütuste, impordi kasv.

Tänavu augustis ulatus Eesti kaupade eksport 1,5 miljardi euroni, kasvades aastavõrdluses 3%. Samal ajal suurenes kaupade import 1,8 miljardi euroni, mis tähendab 10-protsendilist kasvu. Sellest tulenevalt oli Eesti kaubavahetuse bilanss augustis 360 miljoni euroga puudujäägis.

Kütuste impordi hüppeline kasv

Statistikaameti andmetel mängisid impordikasvus olulist rolli mineraalsed tooted. Väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli mineraalsete toodete impordi tervikmõju suur. „Mineraalsete toodete import tervikuna suurenes võrreldes eelmise aastaga 30%, kuid mootorikütuste sissevedu kasvas koguni 67%. Seda mõjutas peamiselt naftahinna kallinemine maailmaturul,“ selgitas Leppmets.

Eksporti toetasid augustis enim elektriseadmed, mis moodustasid 15% koguekspordist, samuti põllumajandussaadused ja toidukaubad ning transpordivahendid. Olulist kasvu näitas metalli ja metalltoodete väljavedu, mis suurenes aastaga 20 miljoni euro võrra. Samal ajal vähenes märgatavalt mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste eksport, mõlemad 8 miljoni euro võrra.

Peamised kaubanduspartnerid

Eesti kaupade peamine sihtriik oli augustis Soome, kuhu suunati 17% kogu väljaveost. Järgnesid Läti 13% ja Leedu 10-protsendilise osakaaluga. Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas tervikuna 7%, samas kui liiduväliste riikide suunal toimus 8-protsendiline langus. Kõige enam kasvas väljavedu Lätti, kuhu veeti mullusest rohkem maagaasi ja elektrit.

Impordis oli suurim partner Leedu, kust toodi 12% kogu riiki sisenenud kaupadest. Järgnesid Soome ja Läti. Märkimisväärne muutus toimus Ameerika Ühendriikide suunal, kust imporditi mullusega võrreldes peaaegu poole vähem kaupu, mis oli tingitud peamiselt elektriseadmete sisseveo langusest.