Eesti Kaubanduskoda: uus jäätmeseaduse eelnõu koormab ettevõtteid ebavajalikult

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda edastas Kliimaministeeriumile kriitilise arvamuse jäätmeseaduse eelnõu kohta, leides, et mitmed sätted ületavad Euroopa Liidu direktiive ning suurendavad ettevõtjate halduskoormust. Koda nõuab täpsemat mõjuanalüüsi ja selgemaid reegleid toidujäätmete ning tootjavastutuse arvestamisel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis Kliimaministeeriumile tagasiside jäätmeseaduse muutmise eelnõule. Ettevõtjate esindusorganisatsioon leiab, et mitmed kavandatud sätted ületavad Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi nõudeid, tekitades ettevõtetele põhjendamatut halduskoormust.

Toidujäätmete ja annetuste aruandlus

Eelnõu näeb ette, et toidukäitlejad peaksid pidama arvestust tekkivate toidujäätmete ja annetatud toidu kohta iga tegevuskoha lõikes. Kaubanduskoda peab seda nõuet liialt koormavaks ning tegi ettepaneku muuta arvestuse pidamise kohustus juriidilise isiku põhiseks.

Lisaks taunib koda kohustust avalikustada annetatud toidu osakaalu veebilehel. Kui ettevõtja soovib oma panust esile tõsta, saab ta seda teha vabatahtlikult, kuid seadus ei tohiks seda sundida. Kaubanduskoda märkis, et puudub selge definitsioon mõistele „maha kantud toit“, mistõttu on nõude täitmine keeruline.

Ettevõtjad vajavad selgust ka toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja söödaks suunatava materjali eristamisel. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku koostada koostöös erasektoriga ametlik juhend hiljemalt pool aastat enne 2028. aasta 1. jaanuaril jõustuvat arvestuskohustust.

Tootjavastutus ja kulude selgus

Eelnõu puudutab ka jäätmete sortimisuuringut, mille rahastamine jääb ebaselgeks. Tekstist ei nähtu, millises proportsioonis jagunevad kulud riigi ja ettevõtjate vahel. Koda rõhutas, et kulude jaotus peab olema läbipaistev ja täpselt defineeritud.

Tekstiilitootjate puhul on kavas kehtestada laiendatud tootjavastutuse põhimõte. Eelnõu kohustab tootjate ühendusi võtma teenustasu arvutamisel arvesse toote kasutusaega. Kaubanduskoda soovitab sellest punktist loobuda, kuna Euroopa Liidu tasandil puudub ühtne metoodika toote kasutusea usaldusväärseks mõõtmiseks.

Kokkuvõtteks nõuab ettevõtjate esindusorganisatsioon Kliimaministeeriumilt põhjalikumat mõjuanalüüsi. Nad soovivad näha täpsemaid andmeid halduskoormuse kasvu, ühekordsete kulude ja iga-aastaste majandamiskulude kohta, mida eelnõu praegune seletuskiri ei ava.