Eesti Kaubandus-Tööstuskoda: ettevõtlust lihtsustavad muudatused hoiavad kokku miljoneid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas 2026. aasta kolmandas kvartalis 49 poliitikaettepanekut, mille tulemusel leevenesid tööohutuse nõuded ja alanes suurinvesteeringute toetuse alampiir. Hinnangute kohaselt toovad vastu võetud seadusemuudatused ettevõtetele 22,6 miljoni euro suurust aastast säästu.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda menetles 2026. aasta kolmandas kvartalis 49 eelnõud ja poliitikadokumenti, jätkates aktiivset survet bürokraatia vähendamiseks. Aasta algusest on organisatsioon esitanud 202 seisukohta, mis ületab mulluse samaväärse perioodi aktiivsust 35 võrra.

Riigikogu võttis 30. septembril vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis sisaldavad 11 koja esitatud ettepanekut. Muudatuste seas on näiteks eraldi sisekontrolli kohustuse kaotamine ja riskianalüüsi üleslaadimise nõude tühistamine alla kümne töötajaga ettevõtetele. Need leevendused vähendavad ettevõtete halduskoormust hinnanguliselt 22,6 miljoni euro võrra aastas.

Muutused investeeringutes ja tööturul

Augustis jõustus suurinvesteeringute toetuse minimaalse investeeringunõude langetamine 70 miljoni euroni, mis on varasemast 30 miljoni euro võrra vähem. Samuti laienesid noorte töötamise võimalused, võimaldades vähemalt 16-aastastel noortel osaleda alkohoolsete jookide käitlemisega seotud töödes ning lühendades loamenetlusi nooremate laste palkamiseks.

Oliver Väärtnõu, koja juhatuse esimees, rõhutas hiljutisel kohtumisel Ämari lennubaasis, et riigi halduskultuur vajab püsivat muutust. Koda on käivitanud koos riigiga analüüsi, et leida Eesti kasvavat elektritarbimist kattev optimaalne tootmis- ja salvestusportfell. Tulemused selguvad 2027. aasta veebruaris ning need peaksid andma ettevõtjatele selgema aluse investeerimisotsusteks.

Murekoht: regulatsioonide ülereguleerimine

Organisatsioon jätkab kriitikat Euroopa Liidu reeglite ülereguleerimise ehk nn gold-platingu suhtes Eestis. Koda on edastanud Euroopa Komisjonile kaebused, kus siseriiklikud lisanõuded pakendivaldkonnas ja meditsiiniseadmete andmete esitamisel loovad konkurentsieelise puudumise ja lisakulusid. Samuti nentis koda, et kutsehariduse rahastus ei ole kasvanud vastavalt hinnatõusule, mis seab ohtu riigi ambitsiooni kasvatada kutseõppurite osakaalu 40 protsendini aastaks 2035.