Eesti Kaubandus-Tööstuskoda: 2026. aasta teises kvartalis võeti seisukoht 64 dokumendi kohta

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas 2026. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamuse 64 eelnõu või poliitikadokumendi kohta. Olulisemad teemad hõlmasid bürokraatia kärpimist, tööjõu- ja keskkonnateemade lahendamist ning kriisikindluse tugevdamist. Mitmes valdkonnas saavutas koda konkreetseid tulemusi, sealhulgas alkoholiregistri kaotamine, pikemate autorongide lubamine ja välismaalaste palkamise lihtsustamine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda võttis 2026. aasta aprillist juunini seisukoha 64 seaduseelnõu või muu poliitikadokumendi kohta. Kvartali peateemad olid bürokraatia vähendamine, tööjõud ja keskkond ning ühiskonna kriisikindluse tagamine.

Kestlikkus ja keskkond

Kestlikkusaruande kohustusega ettevõtete arv väheneb drastiliselt: praeguse 200 asemel jäävad selle alla vaid umbes 10 ettevõtet. Koja toetatud raamatupidamise seaduse muudatused seavad künniseks müügitulu üle 450 miljoni euro ning keskmiselt üle 1000 töötaja. Muudatused peavad veel läbima valitsuse ja Riigikogu heakskiidu ning peaksid jõustuma 2026. aasta teises pooles.

Riigikogu võttis juunis vastu tarbijakaitseseaduse muudatused, mis keelavad alates 27. septembrist sellised üldised märgised nagu „keskkonnasõbralik" või „biolagunev", kui neid pole võimalik tõendada. Iga kestlikkusmärgis peab tuginema sertifitseerimisskeemile või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt.

Juunis võeti vastu ka kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis koondab senised kriisiregulatsioonid ühtseks tervikuks ja annab kõigile elutähtsa teenuse osutajatele püsivad kriisiülesanded. Seadus jõustub 1. oktoobril.

Tööjõud ja palkamine

Välismaalaste palkamine lihtsustub tööjõupuudusega tegevusaladel alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Riigikogu võttis mais vastu muudatused, mille kohaselt ei lähe sellised elamisload enam sisserände piirarvu hulka ning töötajale tuleb maksta vähemalt 0,8-kordset Eesti keskmist palka, mitte täismäära.

13. juulil 2026 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused kohustavad tööandjat esitama kandideerijale eeldatava palga enne töövestlust. Samal kuupäeval muutuvad leebemaks alaealiste töötamise tingimused: koolivaheaegadel saavad alaealised töötada senisest kauem ning 7-12-aastaste laste töölevõtmiseks vajaliku tööinspektsiooni loa menetlus kiireneb.

Alates 22. maist kehtivate muudatuste kohaselt saab välismaalane vahetada tööandjat elamisloa kehtivusajal ilma uut luba taotlemata ning viibida töösuhte vahelisel perioodil Eestis kuni kuus kuud.

Bürokraatia kärpimine

Riigikogu otsustas juunis lõpetada alates 1. novembrist alkoholiregistri tegevuse, koja ettepanek, mida tehti esmakordselt juba 2018. aastal. Praegu ulatuvad uue registrikande kulud ettevõtjale mitme tuhande euroni.

1. juunil jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis lubavad Eesti teedel kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge.

2. juunil jõustusid planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused, mis muudavad lubade menetlemise kiiremaks. 9. mail jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mis annavad üle 1 GWh aastase elektritarbimisega ettevõtetele õiguse taotleda taastuvenergia tasu soodustust kuni 85 protsenti.

Vastasseis ja avatud küsimused

Koda on vastu rahandusministeeriumi plaanile panna audiitorkontrolli kohustus ühe või kahe aktsionäriga aktsiaseltsidele. Koja ettepanek tõsta kohustusliku auditi piirmäärasid vähemalt 20 protsenti pole saanud vastust.

Looduse taastamise kava koostamisega on koda avalikult rahulolematu. Juuni lõpus tegid koda ja seitse muud organisatsiooni kliimaministeeriumile ettepaneku peatada kava koostamine senisel kujul, tuues välja puuduliku mõjuanalüüsi ja praktikute ebapiisava kaasamise.

Koda on vastu ka justiits- ja digiministeeriumi plaanile tõsta elektroonikaseadmetelt võetavat erakopeerimise tasu, mis pidi algselt jõustuma 1. juulil, eelnõuga pole seni edasi liigutud.

Juunis lõpetas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja naisjuhtide kiirendi neljas lend: programmi kandideeris rekordilised 470 naisjuhti, kellest 25 pääses läbi. Kvartali lõpus anti Kaitseliidule üle Reservväelaste fondi ajaloo suurim annetus, 100 000 euro väärtuses droonidetektorid.