Eesti karmistab tubakaseadust noorte nikotiinitarbimise ohjeldamiseks

Justiits- ja digiministeerium esitas tubakaseaduse muudatused, millega soovitakse piirata nikotiinitoodete kättesaadavust ja vähendada alaealiste seas levivat sõltuvust. Eelnõu piirab nikotiinipatjade tugevust ja keelustab mitmed lõhna- ja maitseained.

Justiits- ja digiministeerium on saatnud kooskõlastamisele tubakaseaduse muudatused, millega soovitakse Eestis piirata noorte ligipääsu nikotiinitoodetele. Eesmärk on ohjeldada kasvavaid terviseriske ning muuta nikotiinipadjad ja e-sigaretid alaealiste jaoks vähem kättesaadavaks.

Statistika näitab olukorra tõsidust, viidates e-sigarettide märkimisväärsele levikule noorte seas. See on kõrgeim näitaja kõigi 37 uuringus osalenud riigi seas.

Rangeimad piirangud nikotiinile

Eelnõu järgi kehtestataks nikotiinipatjadele piirang, mille kohaselt ei tohi nende nikotiinisisaldus ületada 4 milligrammi grammi kohta. See muudatus tähendaks, et suur osa praegu müügil olevatest toodetest peaks koostist muutma või turult kaduma. Lisaks on plaanis keelustada nikotiinitoodetes kasutatavad maitse- ja lõhnaained, et vähendada toodete atraktiivsust noorte seas. Muudatused puudutavad ka kaugmüügi reegleid ja karmistavad järelevalvet, et tõkestada Eestis keelatud toodete veebist tellimist.

Lahknevate vaadete põrkumine

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tõdeb, et praegune õigusruum ei kaitse noori piisavalt ning tubakatööstuse turundusjõuga on riigil raske konkureerida. Tema sõnul on õpetajatelt tulnud signaale, et koolipäeva jooksul klassiruumidest leitud kasutatud nikotiinipadjad on muutunud tavapäraseks nähtuseks. Minister märgib, et «praegune seadus ei anna riigile võimalust võistelda tubakatööstuse lobi- ning turundustööga.»

Hans-Kaarel Laes, kes juhib Reforminoorte eestseisust, suhtub plaanitavasse aga skeptiliselt. Ta hoiatab, et ülereguleerimine võib tuua kaasa musta turu tekke, kvaliteedikontrolli kadumise ja riigile laekuva maksutulu vähenemise. Tema hinnangul «mõnuainete liiga karm reguleerimine muudab reeglina olukorda ainult hullemaks.»

Ministeeriumi hinnangul on muudatuste mõju seaduslikule turule siiski piiratud, kuna ligikaudu 84 protsenti Eestis pakutavatest toodetest vastaks uutele nõuetele või vajaks vaid minimaalseid kohandusi. Samuti viitab ministeerium tõsiasjale, et sarnased piirangud on juba kehtestatud Lätis, Leedus ja Soomes, mis vähendab riski piirikaubanduse vohamiseks.