Eesti karistusregistris hakatakse kuvama lastevastastes kuritegudes süüdimõistetute fotosid

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta esitas eelnõu, mis lisab karistusregistri päringutesse lastevastastes seksuaalkuritegudes süüdimõistetute dokumendifotod. Muudatus aitab tööandjatel lastega töötavaid inimesi paremini kontrollida, ent register ise avalikuks ei muutu.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta esitas kooskõlastamiseks eelnõu, mille kohaselt hakatakse Eesti karistusregistris kuvama isikute dokumendifotosid, kellel on kehtestatud piirang lastega töötamiseks. Muudatus puudutab eelkõige neid, kes on sooritanud lastevastaseid kontaktseid seksuaalkuritegusid, nagu vägistamine.

«Selle eesmärk on paremini kaitsta lapsi seksuaalkurjategijate eest,» seisab ministeeriumi eelnõus. Süsteem ei muutu siiski avalikuks andmebaasiks. Fotod kuvatakse vaid juhul, kui päringu tegija sisestab karistusregistrisse nii otsitava isiku nime kui ka isikukoodi, et veenduda õiguses lastega töötada. Tööandjate jaoks luuakse lisaks automatiseeritud lahendus, mis võimaldab kiiremini tuvastada töötaja taustaga seotud riske.

Taust ja arendused

Muudatus on osa laiemast riiklikust plaanist. Kevadel otsustas valitsus lisada registrisse dokumendifotod neile, kes on toime pannud raskeid kuritegusid, mille kustumistähtaeg on väga pikk või puudub. Arutelu registri kaasajastamise üle sai hoo sisse pärast seda, kui veebileht ettevaatust.ee avaldas pedofiilide nimesid ja kohtulahendeid.

Ministeerium on eelnõu saatnud arvamuse avaldamiseks mitmetele asutustele, sealhulgas kohtutele, advokatuurile, sotsiaalkindlustusametile, õiguskantslerile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.