Eesti kärbib riigieelarve puudujäägi vähendamiseks taristuinvesteeringuid

Valitsus plaanib riigieelarve defitsiidi vähendamiseks edasi lükata või tühistada mitmeid taristu- ja kinnisvaraprojekte, et leida vahendeid õpetajate ja päästjate palgatõusuks. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et ehitusturu ülekuumenemise vältimiseks on investeeringute koomale tõmbamine praegu põhjendatud.

Eesti valitsus on riigieelarve läbirääkimiste käigus jõudnud seisukohale, et järgmise aasta eelarve puudujäägi vähendamiseks tuleb üle vaadata ning osaliselt edasi lükata või tühistada mitmeid planeeritud taristu- ja kinnisvarainvesteeringuid. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et eesmärk on leida võimalusi eelarvepositsiooni parandamiseks, ilma et tuleks kärpida hädavajalikke toetusi inimestele.

Kallase sõnul on investeeringute portfell põhjalikult üle vaadatud. Valitsuse hinnangul on Eesti Euroopas esirinnas riigi eelarvest taristusse ja kinnisvarasse suunatavate vahendite mahu poolest, mis annab võimaluse mõningaid projekte ümber hinnata.

Ehitusturu ülekuumenemise oht

Ühe argumendina taristuinvesteeringute piiramiseks tõi Kallas välja ehitusturu olukorra. Seoses suuremahulise Rail Balticu projektiga on Eesti taristuehituse turg, mille aastane maht ulatub miljardi euroni, jõudnud oma võimete piirile. Riigi täiendav sekkumine sellises mahus võiks viia turu ülekuumenemiseni, kergitades hindu veelgi, mistõttu on mõistlik teatud ehitusplaanid peatada või edasi lükata.

Eelarvekõneluste üheks keskseks vaidlusküsimuseks on jäänud soov vähendada riigieelarve puudujääki poole protsendipunkti võrra, viies selle nelja protsendini SKP-st. Kuigi valitsuspartnerid on saavutanud üksmeele investeeringute kärpimise vajaduses, puudub Eesti 200 ja Reformierakonna vahel veel lõplik kokkulepe eelarve defitsiidi sihttaseme osas. Kallas rõhutas, et enne konkreetsete numbrite lukustamist soovitakse veenduda, millistes valdkondades on kärped teostatavad.

Palgatõus endiselt eesmärk

Vaatamata eelarve pingelisele olukorrale on valitsuse sooviks leida ressursse päästjate ja õpetajate töötasude korrigeerimiseks, kuna nende palgakasv on jäänud keskmisest palgatõusust maha. Kallas tõdes, et ehkki garantii puudub, tehakse ministeeriumides aktiivset tööd, et vabastada taristuinvesteeringute arvelt vahendeid palkadeks.

Haridustöötajate liidu nõudmist tõsta õpetajate alampalk järgmisel aastal 2312 euroni ehk Eesti keskmise palga tasemele ei ole riigil hetkel võimalik täita, kuna see nõuaks eelarvest täiendavalt 112 miljonit eurot. Peaminister Kristen Michal esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule septembri viimasel nädalal.