Eesti kaitsevägi vajab demograafiliste muutuste tõttu ajateenistuse mudelis uuendusi

Kaitseväe vajadus ajateenijate järele kasvab järgmisel aastal 4100 inimeseni, kuid sündimuse vähenemine muudab süsteemi, mis tugineb valdavalt vaid meestele, keerulisemaks. Praegune vabatahtlikkusel põhinev mudel ei pruugi pikas vaates riigikaitse vajadusi täielikult katta.

Eesti kaitseväe ajateenistusse võtmine on muutumas keerukamaks, kuna demograafiline olukord halveneb ja riigi vajadus uute reservväelaste järele kasvab. Järgmisest aastast peab kaitsevägi kutsuma teenistusse 4100 noort, samas kui viimastel aastatel on see arv jäänud 3600 ja 3800 vahele.

Kadi Rannaveski sõnul määravad iga-aastase kutsutavate arvu kaitseväe juhataja otsused, lähtudes vajalikust reservväelaste hulgast. See nõudlus aga põrkub reaalsusega, kus sündimus Eestis langustrendis on püsinud. Praegune tipp, kus aastas sünnib 8000 poisslast, on peagi minevik, mis muudab ainult meestele toetuva ajateenistuse mudeli pikas perspektiivis keeruliseks.

Naiste roll riigikaitses

Naised on alates 2013. aastast saanud vabatahtlikult ajateenistusse astuda, kuid nende osakaal on jäänud tagasihoidlikuks. Aastas liitub kaitseväega umbes 50 naist, mis moodustab kõigist ajateenijatest vaid ühe kuni kaks protsenti.

Kadi Rannaveski rõhutas, et naiste panus kaitsevõimesse on oluline ja soolised stereotüübid teenistuses ei päde. Riik peab leidma võimalusi, kuidas naisi ajateenistusse enam kaasata, sest praegune süsteem keskendub värbamisel peamiselt meestele, jättes enam kui poole ühiskonnast riigikaitse aktiivsest panustamisest kõrvale.