Eesti kaitsevägi kohandab tänavusel vaheaastal väljaõpet

2027. aasta on Eesti kaitseväes vaheaasta, mil ajateenijate vastuvõtt on kolm korda väiksem, võimaldades tegevväelastel keskenduda õppekavade uuendamisele. Järgmisel aastal planeeritakse teenistusse võtta 4700 noort, et täita strateegilised eesmärgid.

Kaitsevägi on 2027. aastal asunud ellu viima ümberkorraldust, vähendades ajateenijate vastuvõttu märgatavalt. Kui tavapäraselt alustab Eestis teenistust umbes 4000 noort, siis tänavu on see arv 1200, keskendudes peamiselt kutsealustele, kes soovivad oma edasise karjääri kaitseväega siduda.

Muudatuse eesmärk on vabastada tegevväelased tavapärasest rutiinist, et keskenduda täiend- ja väljaõppele. Kaitsevägi kinnitab, et tegevused selleks käivad ja õppeperiood on algamas. Väljaõppes on fookuses kolm prioriteeti: baasoskuste tõhustamine, droonivastane võitlus ja laskeväljaõpe.

Sõduri baasoskuste arendamisel on rõhk varjamisel ja isikkoosseisu kaitsmisel vastase vaatlusvahendite ning relvasüsteemide eest. Drooni- ja laskeõppes integreeritakse Ukraina sõja kogemusi, et ajakohastada taktikat. Kõigi instruktorite ettevalmistus on ühtlustatud, et uuendatud õppemeetodid ja -kavad oleksid ühtsed kõigis üksustes.

Kuigi koosseis on ajutiselt väiksem, ei ole see ühtlaselt jaotunud, mõned üksused jätkavad tööd tavapärases mahus. Järgmisel, 2027. aastal planeeritakse teenistusse võtta 4700 noort.

Kaitseressursside Amet (KRA) hindab igal aastal ligi 10 000 noore terviseseisundit. KRA turundus- ja kommunikatsioonijuht Daisi Želizko-Kask märgib, et 2027. aasta eesmärkide täitmiseks tegeletakse intensiivselt nendega, kes pole veel teenistusse jõudnud. Täpsem ülevaade ajapikendust taotlevate noorte hulgast selgub pärast õppeasutustesse vastuvõtmise lõppu. Prognooside kohaselt on 4000 kutsealuse kutsumine realistlik kuni 2040. aastani, mil sündimuse langus hakkab teenistuskohustuslaste arvu tugevamalt mõjutama.