Eesti kaitseväe juhataja Merilo külastas Ukraina rinnet ja kohtus Sõrskiga

Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo külastas 16. juunil Ukrainat, käies rindel tegutsevate juhtorganite ja lahinguüksuste juures. Samal ööpäeval jätkas Venemaa ulatuslikke rünnakuid üle Ukraina, hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut ja vigastada sai vähemalt 68 inimest. Ukraina droonid tabasid Moskva Kapotnja naftatöötlemistehast, mis moodustab üle kolmandiku pealinna kütusevajadusest.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo külastas 16. juunil 2026 Ukrainat, et saada vahetu ülevaade olukorrast rindel ja tutvuda Ukraina relvajõudude vajadustega. Visiidi käigus käis ta rindel tegutsevate sõjaväe juhtorganite ja lahinguüksuste juures.

Merilot saatis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski. Tema sõnul arutati rindel valitsevat olukorda ning peamisi väljakutseid, millega Ukraina sõdurid igapäevaselt silmitsi seisavad. «Meie partnerite jaoks on äärmiselt oluline näha tegelikku olukorda rindel, mõista Ukraina sõdurite vajadusi ja olla tunnistajaks kohapeal pakutava abi tõhususele,» ütles Sõrski.

Droonisõja kogemused fookuses

Visiidi programmi kuulusid kohtumised Ukraina õhurünnakuvägede juhtkonna, dessantbrigaadide ülematega ning mehitamata süsteemide vägede juhtkonna ja rünnakudroonide üksuste komandöridega. Eraldi tähelepanu pöörati droonisõja kogemustele, mis on muutunud Ukraina ja Venemaa vahelises konfliktis üheks olulisemaks lahinguvõime komponendiks.

Merilo visiit on osa Ukraina jõupingutustest hoida lääneriikide sõjaline toetus kõrgel tasemel ning anda liitlastele vahetu ülevaade rindel toimuvast. Viimastel kuudel on Ukrainas käinud ka teised kõrged välisriikide sõjaväelased, mai lõpus külastas lõunarinnet Norra kaitseväe juhataja Eirik Kristoffersen.

Raske öö Ukrainas

Samal ööl vastu 16. juunit jätkas Venemaa ulatuslikke õhurünnakuid üle Ukraina. Piirkondlike võimude andmetel hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut ja vigastada sai vähemalt 68 inimest. Ukraina õhuväe andmetel tulistas Venemaa välja 132 ründedrooni ning kaks Iskander-M ballistilist raketti, neist hävitati 114 drooni, kuid vähemalt 16 drooni ja mõlemad raketid jõudsid sihtmärkideni.

Üks raskemaid rünnakuid tabas Hersoni linna, kus Vene väed ründasid reisibussi, hukkus üks mees ja kuus inimest sai vigastada, nende hulgas 75-aastane naine. Harkivi oblastis sai vigastada 22 inimest, sealhulgas neli last. Zaporižžja oblastis korraldasid Vene väed kuberner Ivan Federovi teatel koguni 798 rünnakut 47 asula vastu.

Ukraina droonid tabasid Moskva naftatehast

Ukraina ründas 16. juunil droonidega Moskva Kapotnja naftatöötlemistehast, ühte Venemaa olulisimat rafineerimisettevõtet, mis katab üle kolmandiku Moskva piirkonna kütusevajadustest. Reutersi anonüümsete tööstusallikate sõnul peatas rünnak kogu tehase töö, kahjustades peamist destilleerimisüksust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et rünnak oli osa Ukraina kaugrünnakute kampaaniast Venemaa energiataristu vastu. «Venemaad tuleb sundida lõpetama sõda meie rahva vastu ning Ukraina kaugmaa-relvad on selle surve oluline osa,» ütles Zelenskõi.

Moskva linnapea Sergei Sobyanin teatas, et linna kohal hävitati 25 drooni ning üks neist kahjustas rafineerimistehaset, kuid hukkunuid ega vigastatuid ei olnud. Pärast rünnakut kehtestas Venemaa naftafirma Tatneft kütusemüügi piirangud kõigis oma tanklates üle riigi, sõiduautodele müüdi korraga maksimaalselt 30 liitrit kütust.

G7 tippkohtumine: lääs toetab Ukrainat

G7 tippkohtumisel Evianis kohtus Zelenskõi mitme lääneriigi juhiga, sealhulgas Donald Trumpi ja Emmanuel Macroniga. Zelenskõi sõnul näitasid maailma juhtivad tööstusriigid üksmeelset toetust Ukrainale ning jagavad seisukohta, et Venemaa peab astuma reaalseid samme sõja lõpetamiseks.

«Poliitiliselt on Ukraina valmis sõja lõpetamiseks ja relvarahuks. Venemaa ei näita üheski neist suundadest tõsist tegevust,» ütles Zelenskõi. Trump kinnitas omalt poolt, et nimetas vestlust Zelenskõiga heaks ning rõhutas: «Venemaa on kaotanud tohutu hulga inimesi ja sama on teinud ka Ukraina.»

Saksamaa välisminister Johann Wadephüll avaldas lootust, et rahuläbirääkimised Moskvaga võivad alata sel suvel, märkides et kumbki pool ei oma otsustavat sõjalist eelist. EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas teatas pärast Luksemburgis toimunud EL-i välisministrite kohtumist, et Euroopa Liit on saanud kinnitust, et Hiina sõjavägi koolitas Vene sõdureid lahingutegevuseks Ukrainas.

Merilo visiit Ukrainasse rõhutab Eesti jätkuvat pühendumust Ukraina toetamisele ning annab Eesti kaitseväele võimaluse saada vahetut kogemust kaasaegse lahingupidamise, eelkõige droonisõja kohta.