Eesti kaitsetööstuse järsk kasv vajab pikaajalist strateegiat

Eesti kaitsetööstus on kasvanud 750 miljoni euroni, kuid sektori peamiseks proovikiviks on osutunud sõjajärgse nõudluse säilitamine. Ekspertide hinnangul on edasise edu vundamendiks kodumaise kaitseväe roll usaldusväärse tellijana.

Eesti kaitsetööstus on viimase aastaga liikunud erakordsesse tõusufaasi, moodustades sisuliselt uue tööstusharu. Kaitsetööstuse liidu liikmete kogukäive kasvas eelmise aasta kokkuvõttes 45 protsenti, ulatudes 750 miljoni euroni. Ekspordimahud järgisid sama trendi, kasvades 43 protsenti ja jõudes 450 miljoni euroni.

Kasv ja edasine perspektiiv

Kiirele edule vaatamata on sektori ees uus ja keeruline küsimus: kuidas hoida kasvutempot juhul, kui Ukraina sõjaga seotud nõudlus peaks aja jooksul vähenema. Praegune areng on olnud suuresti reaktiivne, vastates kriisiolukorra kiireloomulistele vajadustele. Küsimus seisneb selles, kuidas muuta see sektori ajutine buum kestvaks majandusharuks.

Kohalik kaitsevägi peab toimima referentskliendina, kes kinnitab toodete kvaliteeti ja toimivust rahvusvahelisel turul. Ilma tugeva siseriikliku nõudluseta on uutel ja väiksematel kaitsetööstusettevõtetel keeruline välisturgudel läbi lüüa.

Tööstusharu ellujäämine ja tugevnemine sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse kohaneda muutuvate vajadustega ning kas riik suudab luua keskkonna, mis toetab ettevõtete pikaajalist arengut.