Eesti kaitsetööstus peab mahtu kasvatama. Kaimo Kuusk: vajame pidevat valmisolekut

Kaitseministeeriumi kantsleri sõnul on Venemaa oht pikaajaline, mistõttu peab Eesti kaitsetööstus suurendama nii oma tootmisvõimekust kui ka tehnoloogilist taset. Riik toetab sektorit läbi tellimuste ja taristu arendamise, suunates märkimisväärse osa abirahast kohalikele ettevõtetele.

Eesti kaitsetööstus seisab silmitsi vajadusega suurendada nii tootmismahtusid kui ka tehnoloogilist taset, ütles Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk. Tema sõnul on Venemaa kujutatav julgeolekuoht pikaajaline ning nõuab riigilt ja erasektorilt pidevat võimekust heidutuseks.

Riiklik toetus ja tellimused

Kuusk rõhutas, et riik panustab kaitsetööstuse arendamisse läbi erinevate mehhanismide, sealhulgas tellimuste jagamise, spetsiaalsete kaitsetööstusparkide loomise ja testimisvõimaluste parandamise. Eesti suunab juba teist aastat järjest 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Ukraina sõjalisse abisse, tellides vajalikku varustust suures osas just Eesti ettevõtetelt.

Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud droonikoostöö leping on kantsleri hinnangul strateegiline samm, mis ei piirdu vaid poliitilise deklaratsiooniga. Raamleping loob tingimused tehnoloogia ühisarendamiseks ja teadmiste jagamiseks ning avab võimalusi tootmise osaliseks Eestisse toomiseks.

Kasvavad väljakutsed

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu juht Kalev Koidumäe nentis, et sektori kiire areng ei ole ajutine sõjaaegne nähtus, vaid nõuab pikaajalist strateegiat. Ettevõtete ees seisavad siiski olulised takistused, mida tuleb ületada.

Koidumäe tõi peamiste väljakutsetena esile kapitali kaasamise keerukuse ja aeglased hankemenetlused. Samuti on sektoris märgata kasvavat protektsionismi välisturgudel, mis raskendab eksporti ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.