Eesti kaitsetööstus kritiseerib Ukraina sõjalise abi hangete vähest läbipaistvust

Eesti kaitseettevõtted ja poliitikud on tõstatanud küsimuse riikliku sõjalise abi hangete läbipaistvuse üle, viidates ebaselgetele valikukriteeriumitele. Kaitseministeerium põhjendab salastatust julgeolekukaalutlustega, kuid tööstuse esindajad sooviksid suuremat selgust, et arendada oma tootmisvõimekust.

Eesti kaitsetööstuse esindajad on väljendanud rahulolematust seoses Ukraina sõjalise toetamise hangetega, väites, et otsustusprotsessid tarnijate valikul on jäänud avalikkuse ja ettevõtjate jaoks suletuks. Teema on pälvinud tähelepanu ka Riigikogus, kus järelevalveorganid on nõudnud detailsemaid selgitusi rahastusotsuste kohta.

Tööstuse ootused ja ministeeriumi seisukoht

Kaitseettevõtete liidu juht Kalev Kodumäe on märkinud, et organisatsioon ei ole otseselt kaasatud ettevõtete valikuprotsessi ning kehtivad konfidentsiaalsusnõuded teevad järgmisteks projektideks valmistumise keeruliseks. Kaitseminister Martin Herem kinnitab seevastu, et praegune kord on sõjaaja tingimustes õigustatud. Heremi sõnul teeb lõpliku valiku vajamineva toodangu osas Ukraina pool ning Eesti kaitseministeeriumi komisjon, kuhu kuulub vaatlejana ka kaitseettevõtete liit, tegeleb vaid pakkujate kvalifitseerimisega.

Samas on nii Urmas Reinsalu kui ka Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurmineni hinnangul probleemiks olnud info kättesaadavus. Reinsalu juhitav eelarvekontrolli erikomisjon on korduvalt küsinud materjale rahastuse jaotuse kohta, kuid ei ole neid saanud. Metsalu-Nurmineni sõnul ei peaks julgeolekukaalutlustel toetuma liigsele salastatusele, kui see takistab avalikkusele arusaadava menetluse selgitamist.

Strateegilised eesmärgid ja kriitika

Eesti on võtnud kohustuse suunata igal aastal Ukraina sõjalisse toetamisse 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist, mis ulatub suurusjärgus 100 miljoni euroni. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali on rõhutanud, et selle toetuse eesmärk on lisaks Ukrainale aidata kaasa ka Eesti kaitsetööstuse arengule ja innovatsioonile.

Kõik tootjad ei ole aga veendunud, et praegune mudel on optimaalne. Näiteks THREOD SYSTEMS ASi tegevjuht Arno Vaik leiab, et abi andmine ja oma tootmisvõimekuse arendamine peaksid olema selgemalt eristatud tegevused. Tema hinnangul vajaksid need erinevad eesmärgid ka erinevaid rahastusallikaid ja lähenemisviise. Samal ajal rõhutavad Ukraina eksperdid, nagu julgeolekukeskuse juht Dmõtro Žmailo, et toetuse maksimaalse efektiivsuse tagamiseks on hädavajalik veelgi tihedam koostöö kohalike ettevõtetega ja teaduspotentsiaali kaasamine.