Eesti kaitseministeerium lükkab tagasi kahtlused droonivastase kaitse võimekuse üle

Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja Riigikantselei vastasid ühiselt ekspertide kriitikale Eesti droonivastase kaitse kohta, kinnitades, et võimekust arendatakse pidevalt, kuid detailid jäävad salajaseks. Peaminister Kristen Michal ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastasid 7. juulil Ankaras NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et leping avab tee ühisettevõtetele ja tootmisele Eestis.

Mitmed riigistruktuuridest lahkunud kaitseeksperdid on viimastel nädalatel avalikult kahtluse alla seadnud Eesti droonivastase kaitse võimekuse. Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja Riigikantselei vastasid ERR-i palvel ühisavaldusega, kus tõrjuvad kriitikat, ent keelduvad paljastamast tehnilisi üksikasju.

Mida Herem ja Oidsalu ette heitsid

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles 2. juuli Delfi intervjuus, et Eestis pole siiani kasutusel maapealseid kaameraid ega akustilisi andureid droonide tuvastamiseks. Endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu kirjutas 19. juunil Postimehes, et valitsuse heakskiidetud «Eesti mehitamata süsteemide arengu teekaard 2026-2030» on vaid «poliitiline suhkruasendaja», mitte sisuline arengukava.

Riigiasutused ei kinnita ega eita Heremi väidet konkreetsete andurite kohta. Põhjendus on sõjaline: «Sellise teabe avalikustamine annaks vastasele liiga täpse ülevaate sellest, milliseid lahendusi, millistes kombinatsioonides ja millistel juhtudel Eesti kasutab.»

Mitmekihiline süsteem, mitte üks seade

Kaitsevägi rõhutab, et droonide avastamine ja neutraliseerimine ei tugine ühele andurisüsteemile. Vastassüsteem peab hõlmama sihtmärgi tuvastamist, otsustamist, mõjutamist ja elanike teavitamist, ükski kaamera ega akustiline andur pole iseseisvalt lahendus.

Lähiõhutõrje kohta lisab Kaitsevägi, et võimekust arendatakse pidevalt, arvestades Venemaa sõja kogemusi Ukrainas. Täpseid andmeid valmisoleku taseme, reageerimisaegade ega taktika kohta avalikult ei jagata.

Teekaard vastab kriitikale osaliselt

Arenguteekaarti täiendab eraldi tegevuskava kuni 2030. aastani, kus on kirjas konkreetsed tegevused, tähtajad ja vastutajad. Riigiasutuste sõnul on tegevuskava kõigi osapoolte poolt heaks kiidetud.

Testimisvõimekuse küsimuses tunnistab valitsus probleemi: olemasolevad harjutusväljad on ülekoormatud, kuna nende põhiülesanne on tagada Kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste väljaõpe. Kaitsesektori ettevõtete testimisvajadused on viimastel aastatel järsult kasvanud. Plaanis on luua testimise ökosüsteem, mis koordineeriks taotlusi ja jagaks suuri harjutusväljasid väiksemateks testimistsoonideks; mõne testimise jaoks võib tulla kaaluda ka Lätit, kus on rohkem ruumi või paindlikumad tingimused.

Riigikogu on esimesel lugemisel menetlenud relva- ja lõhkeainete seaduse muudatusi, mis loovad selgema õigusruumi kaitsetööstuse tegevuseks, kuigi muudatused ei lahenda iseenesest testimismahtude puudust.

Ankara kokkulepe avab ühisettevõtluse

Kõige konkreetsema uudise tõi vastus viimase küsimusele: Kristen Michal ja Volodõmõr Zelenski allkirjastasid 7. juulil Ankaras NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe. Kokkulepe käsitleb lisaks droonidele ka teadmiste, tehnoloogia ja tööstuse arendamist.

Hanno Pevkur kommenteeris: «Eesti jaoks on selgelt oluline saada Ukrainalt teadmisi ja tehnoloogiaid, mis aitavad tugevdada meie enda kaitsesuutlikkust ja kaitsetööstust. Saavutatud kokkulepe tähendab, et Eesti-Ukraina ühisettevõtted saavad alustada tootmist Eestis ning Ukraina peab kinnitama vajalikud ekspordilitsentsid teatud toodetele.»

Juunis, Zelenski Eesti-visiidi ajal, jäi kokkulepe allkirjastamata, kuna läbirääkimised algasid vahetult enne NB8 tippkohtumist ja Eestil läks aega oma huvide, sealhulgas Kaitseväe ja kaitsetööstuse, kaitseks lepingu üksikasjades kokku leppida. 9. juunil kirjutati Eesti ja Ukraina vahel alla üksnes kavatsusdeklaratsioon.