Eesti kaitseministeerium hoiab Ukraina toetust saavad ettevõtted julgeolekukaalutlustel salajas

Kaitseministeerium keeldub avalikustamast nende Eesti ettevõtete nimesid, keda on finantseeritud Ukraina abipakettide raames. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koordineeritud hangete kaudu on 200 miljoni euro eest soetatud peamiselt mehitamata süsteeme ja meditsiinivarustust.

Eesti kaitseministeerium on otsustanud jätta avaldamata nende kodumaiste ettevõtete nimed, keda on viimase kahe aasta jooksul finantseeritud Ukraina abistamise meetme raames. Otsuse taga seisavad julgeolekukaalutlused, mis piiravad hangete võitjate ja tarnijate kohta täpse info edastamist avalikkusele.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur selgitas, et protsessi koordineerib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Vastavalt kehtestatud korrale kuulutatakse välja konkursid, kus saavad osaleda kõik Eestis registreeritud äriühingud. Laekunud pakkumisi hindab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad kaitseministeeriumi, kaitseväe, siseministeeriumi, välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Pärast nõuetele vastavuse kontrolli koostatakse toodete ja teenuste kataloog, mille alusel Ukraina saab teha oma vajadustest lähtuvaid valikuid. Seejärel sõlmib RKIK lepingud ning korraldab tarne. Aastatel 2023 ja 2024 on Eesti eraldanud selleks 200 miljonit eurot.

Riigi seatud eesmärk on toetada Ukrainat vähemalt 0,25 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKT), kuigi eelmisel aastal ületas toetus 0,35 protsendi piiri. Sellest mahust suunati 90 protsenti Eesti kaitsetööstuse toodangusse, viis protsenti IT-koalitsiooni ning viis protsenti sõjalisse väljaõppesse.

Täiendavaks nõudeks kaitsetööstuse ettevõtetele on olnud toodangu vähemalt 40-protsendiline valmimine Eestis. Abipakettide raames on tarnitud peamiselt mehitamata süsteeme, vastusüsteeme ja meditsiiniabi.