Eesti kaitseinvesteeringute keskus kandis 70 miljonit eurot relvafirmale, mis laskemoona ei tarninud

Eesti riik on kandnud ligi 70 miljonit eurot ettemakseid Itaalia ettevõttele Datasel S.R.L. eesmärgiga hankida Ukrainale laskemoona, kuid tarned on jäänud saabumata. Olukorda uurib nüüd prokuratuur ning vaidlus on jõudnud kohtusse.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on kandnud 70 miljonit eurot ettemakseid Itaalia ettevõttele Datasel S.R.L., kuid vaatamata maksetele pole Eesti seni saanud ühtegi lubatud suurtükimürsku. Ettevõtte taustal tegutsevad India ärimehed, mistõttu on Eesti algatanud õiguslikud vaidlused nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises arbitraažis.

Esimene leping Dataseliga sõlmiti 2024. aasta augustis, mil kanti üle 15 miljonit eurot. See raha ei pärinenud Eesti riigieelarvest, vaid Euroopa Rahutagamisrahastust. Keskuse praegune juht Elmar Vaher on kinnitanud, et taoline tehing olnuks tema juhtimise all välistatud. Tema sõnul langetati otsused väga kitsas ringis ja isegi toonane RKIK-i hankeosakonna juht ei olnud nendest teadlik.

Vastutus ja edasised sammud

RKIK-i endine juht Magnus-Valdemar Saar lükkab süüdistused tagasi. Ta rõhutas, et laskemoonahanked kolmandatest riikidest on alati seotud riskidega, kuid suurte lepingute puhul on alati konsulteeritud kaitseministeeriumi juhtkonnaga. Ta väitis, et tehingutest olid teadlikud nii kaitseminister Hanno Pevkur kui ka toonane kantsler Kusti Salm, samuti anti info edasi uuele kantslerile Kaimo Kuusele.

Ehkki esimene tarne oli planeeritud novembrisse 2024, teatas Datasel probleemidest. Sellest hoolimata sõlmiti aasta lõpuni veel mitu lepingut, mis kergitas ettemaksete kogusumma 70 miljoni euroni. Hetkel on prokuratuur alustanud kriminaalmenetlust, et uurida kaitseministeeriumi valitsemisala hangete ja varahaldusega seotud asjaolusid. Juurdlus lähtub muuhulgas Riigikontrolli tänavusest auditist, mis viitas tõsistele puudujääkidele riigi raha ja vara haldamisel.