Eesti kaitsehanked: India laskemoona eest maksti miljoneid vaatamata tarneprobleemidele

Ametnikud olid teadlikud juba 2025. aastal Indiast tellitud laskemoona tarneprobleemidest, kuid jätkasid sellest hoolimata maksete tegemist ja lepingute sõlmimist. Eksperdid ja poliitikud nõuavad nüüd vastutuse ning toonaste otsustusprotsesside täielikku väljaselgitamist.

Indiast tellitud laskemoona tarneid tabanud tõrked on toonud esile tõsiseid küsimusi Eesti kaitsevaldkonna hangete läbipaistvuse kohta. Kuigi 2025. aasta jooksul oldi kaitseministeeriumis ja riigi kaitseinvesteeringute keskuses (RKIK) teadlikud tarneprobleemidest, jätkusid maksed ning uute lepingute sõlmimine. Endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu toonitab, et dokumentide põhjal tuleb tuvastada, kes langetas otsused riskide maandamise asemel jätkata rahalisi kohustusi.

Pidev maksete vool vaatamata tõrgetele

Oidsalu kirjeldab, et ministeeriumi ja RKIKi juhtkonna vahel toimus 2025. aasta vältel tihe kirjavahetus, kus arutati, miks kaup ei laeku. Vaatamata nendele aruteludele liikus raha tarnijatele edasi. Oidsalu sõnul on erakordne, et probleemidest teadlik olles sõlmiti jätkulepinguid ning tehti miljonitesse eurodesse ulatuvaid väljamakseid. Praegu on avalikkuses kaks erinevat versiooni otsustusprotsesside kohta. RKIKi endine juht Magnus-Valdemar Saar väidab, et riske arutati kaitseministri otsustuskoosolekutel, millest peaksid olema säilinud ka protokollid. Teine versioon viitab aga sellele, et tavapärane hankeprotsess jäi kõrvale ning otsuseid langetas tavapärasest kitsam ring inimesi.

Otsuste läbipaistvus ja dokumenteerimine

Riigikogu liige Meelis Kiili tõstatas neljapäeval parlamendi erikomisjonis küsimuse otsuste dokumenteerimise kohta. Tema hinnangul meenutab praegune olukord varasemaid juhtumeid, kus konkreetsete otsuste loogikat ja vastutajaid ei õnnestunud tagantjärele tuvastada, kuna vastuseid tuli „telefoniõiguse“ kaudu. Kiili sõnul muudab protokollide puudumine hilisema kontrolli ja veaotsingud võimatuks. Oidsalu lisab, et olukorra peaks lahendama dokumentidele tuginev uurimine, kuid ta kritiseerib õiguskaitseorganite tegevust. Riigiprokuratuur alustas menetlust juba 11 kuud tagasi, kuid Oidsalu hinnangul on kaitseministeeriumi ja kaitseväe teadlikkus uurimise detailidest olnud minimaalne, mis viitab tegevusetusele tõendite kogumisel.