Eesti kaasab Euroopa Liidult 2,3 miljardit eurot kaitsevõime tõstmiseks

Eesti on allkirjastanud Euroopa Komisjoniga laenulepingu, mis võimaldab riigil saada kuni 2,34 miljardit eurot kaitseinvesteeringute rahastamiseks. See finantsinstrument on osa laiemast Euroopa Liidu kaitsetööstuse arendamise kavast ning toetab Eesti kaitseplaanide kiiremat elluviimist.

Eesti on sõlminud Euroopa Komisjoniga rahastuslepingu, mille raames kaasatakse 2,34 miljardit eurot pikaajalist laenu riigikaitse tugevdamiseks. See rahaline vahend, mida tuntakse SAFE (Security Action for Europe) mehhanismi nime all, on mõeldud kaitseministeeriumi kavandatud võimearenduste kiirendamiseks.

Soodsam laenukulu

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees märkis, et tegemist on ratsionaalse sammuga kaitsevõime arendamisel. Kuna Euroopa Liit on suuremahuline emitent, on neil võimalus laenata kapitaliturgudelt märksa soodsamatel tingimustel kui Eestil, mis aitab hoida kokku riigi intressikulusid.

Laenulepingu 45-aastane tähtaeg võimaldab tagasimakseid hajutada pika perioodi peale. Luurmehe sõnul on see strateegiline otsus, mis võimaldab teha vajalikke investeeringuid kaitsevaldkonda, leevendades samal ajal survet lähiaastate riigieelarvele.

Investeeringud kaitsevõimesse

Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters selgitas, et Eesti on võtnud eesmärgi suunata riigikaitsesse igal aastal üle 5% SKP-st. SAFE mehhanism koos riiklike vahenditega võimaldab NATO kaitseplaanides ette nähtud kriitilisi investeeringuid teostada suuremas mahus ja kiiremas tempos.

Laenuressurssi plaanitakse kasutada mitmetes prioriteetsetes valdkondades. Nende hulka kuuluvad õhukaitse võimekuse tõstmine, militaarsõidukite hankimine ning suurtükimürskude ja muu laskemoona soetamine. Samuti toetatakse selle raames Ukrainat mehitamata õhusõidukitega. Vastavalt mehhanismi tingimustele peab vähemalt 65% hangitavate toodete lõppkomponentidest pärinema Euroopa Liidust, mis on mõeldud kohaliku kaitsetööstuse tootmisvõimekuse edendamiseks.

Eesti esitas Euroopa Komisjonile investeerimiskava 2025. aasta novembris. Kõik sellest laenust rahastatavad hanked ja tarned peavad olema lõpetatud hiljemalt 2030. aastaks.